Üldinfo
05.02.2010
Täna, 85 aastat tagasi, võttis riigikogu vastu Eesti Kultuurkapitali seaduse. Selle põhimõte oli lihtne - riigi toetus kultuurile.
Lihtsa põhimõtte elluviimine ei läinud aga sugugi kergelt - sellele eelnesid vaidlused, arutelud ja vaagimised erinevate variantide vahel ligi kuus aastat. Lõpuks jõudsid loomeinimesed ja riigimehed kompromissile. Kõige aktiivsemateks eestvedajateks selle protsessi juures olid tollased kirjanikud. Kultuurkapitali seaduse idee autoriks peetaksegi Friedebert Tuglast.
Kultuurkapitali põhiolemust võib väljendada Tuglase sõnadega, kes jaanuaris 1919. a. kirjutas artikli "Kunstide riiklik edendamine", milles oli visandatud kultuuri toetamise kava. Tema hinnangul pidi riik toetama kunstnikke ja kirjanikke, kuid need ei pidanud riigile vastuteenet osutama.
Tuglasel oli põhimõte, et ühiskond peab kirjanikke toetama, säilitades samas nende vaimuvabaduse. Riik peaks korraldama asja nii, et kirjanikele palga määramine ei sünniks bürokraatlikult, vaid kooskõlas kirjanike ja ühiskonna arvamusega.
53-aastase vaheaja järel taastati Eesti Kultuurkapital 1994. aastal samadel põhimõtetel.
Kultuuriministri ja kultuurkapitali nõukogu esimehe Laine Jänese kinnitusel on täna 85. juubelit tähistav Eesti Kultuurkapital tõestanud nii minevikus kui ka praegu, et paremat tuge kultuurile on raske ette kujutada.
„Tänan kõiki neid, kes 1994. aastal kultuurkapitali seaduse taas vastu võtsid ja just sellisel kujul, nagu see meil tänaseni püsinud on,” märkis minister.
Kultuuriminister rõhutas, et rahvuse säilimise aluseks on elujõuline kultuur, seetõttu on Eesti riigi üks tähtsamaid kohustusi tagada kultuuri säilimiseks ja edendamiseks vajalik rahastamine. „Kuigi kultuurkapitali raha tuleb riigilt, ei otsusta riik kellele ja kui palju seda jagada. Seda teevad oma otsustes sõltumatud kultuurkapitali sihtkapitalide nõukogud, kuhu on kaasatud asjatundjad erinevatelt loomealadelt.”
Kultuuriministri sõnul on Eesti Kultuurkapital ja selle tegevuspõhimõtted pälvinud ka välisriikide kultuuritegelaste seas suurt tähelepanu. „Hinnakem siis neid vääriliselt ka ise, nüüd ja edaspidi. Soovin seda tahet ja mõistmist kõigile, ikka kultuuri püsimise nimel," ütles Laine Jänes
