Arengusuunad 2016–2020

Missioon

Eesti Kultuurkapital panustab valdkondliku teadmise ja paindlike otsustamisviiside kaudu kultuuri- ja spordimaastiku mitmekesisusse ning järjepidevusse.

Tulevikupilt 2020

Eesti Kultuurkapitali olemasolu ja sihipärane tegevus on endiselt suur väärtus. Kultuurkapitalil on oma korrapärases toimimises oluline mõju kogu kultuuri- ja spordimaastikule.

Väärtused

Kultuurkapitali tegevus ja arengusuundade elluviimine lähtub väärtustest, mida jagavad Kultuurkapitali eksperdid, töötajad ja kultuuriavalikkus:

  • usaldusväärsus – Kultuurkapitali otsused on asjatundlikud, erapooletud, läbipaistvad ja põhjendatud ning neid aktsepteerib ka laiem avalikkus;
  • kompetentsus – Kultuurkapitali usaldusväärsus põhineb professionaalsete, oma ala tundvate ekspertide hinnangutel;
  • sõltumatus – Kultuurkapitali otsused lähtuvad ekspertide parimast äratundmisest ning valdkonna vajadustest, mitte poliitilistest või kildkondlikest huvidest;
  • paindlikkus – Kultuurkapital toetab tasakaalustatult nii kultuuri säilitamist kui uuendamist ning reageerib kiiresti valdkondade muutuvatele vajadustele.  

Hetkeolukorra analüüs

Eesti Kultuurkapital (edaspidi Kultuurkapital) on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Kultuurkapitali seadusest. Kultuurkapitali tegevus on suunatud kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamisele. Kultuurkapitali struktuuri kuulub kaheksa sihtkapitali nõukogu, 15 maakondlikku ekspertgruppi, Kultuurkapitali nõukogu, siseaudiitor ja töötajad. Tegevusi toetatakse kaheksas valdkonnas: kirjandus, kujutav ja rakenduskunst, audiovisuaalne kunst, helikunst, näitekunst, rahvakultuur, arhitektuur ning kehakultuur ja sport. Lisaks on olulisel kohal ka regionaalne mõõde, kus Kultuurkapitali poolt makstavate toetuste aluseks on maakondlike ekspertgruppide otsused.

Kultuurkapitali nõukogu otsustab lisaks strateegilistele tegevustele valdkondadeüleste ja -vaheliste projektide rahastamise ning kinnitab sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide rahastamisotsused. Nõukogu, sihtkapitalide nõukogude ja maakondlike ekspertgruppide liikmete rotatsioon toimub iga kahe aasta tagant ning üks liige saab järjestikku ametis olla maksimaalselt kaks ametiaega.

Kultuurkapitali eelarve kujuneb riigieelarve kaudu (3,5% ulatuses alkoholi- ja tubakaaktsiisi ja 46% ulatuses hasartmängumaksu laekumistest). Kultuurkapital võtab vastu ka varalisi annetusi ja pärandusi.

Joonised: Kultuurkapitali tulud 2011–2015, võrdluses 2007–2010

               

 

 

 

















Kultuurkapitali seaduse alusel läheb laekunud aastatulust pärast põhikapitali täiendamist ja kultuuriehitiste finantseerimiseks laekunud summade eraldamist 75% sihtkapitalide käsutusse ning 25% ulatuses kokku maakondlike ekspertgruppide käsutusse, nõukogule kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks ning halduskuludeks.  

Joonised: Kultuurkapitali kulud 2011–2015, võrdluses 2007–2010

 

 


















Kultuurkapital jaotab oma eelarvesse laekunud raha neli korda aastas laekunud taotluste alusel ja omal algatusel. Taotlemise tähtajad on 20. veebruar, 20. mai, 20. august ja 20. november, mis võimaldab kiirelt reageerida valdkondades toimuvatele arengutele.

Joonised: Kultuurkapitalile esitatud taotlused ning nende rahuldamine 2011–2014, võrdluses perioodiga 2007–2010.


 

 








































Taotluste arvu tõus näitab kultuurimaastiku üldise aktiivsuse kasvu ning Kultuurkapitali positsiooni olulise ja hästi tuntud toetuskanalina. Teisalt väljendab taotluste arvu kasv suurenevat survet Kultuurkapitali vahenditele, mille põhjuseks võib olla teiste kultuuri toetavate rahastute vähene kasv või ka vähenemine. Perioodide võrdluse põhjal võib üldistada, et suurenenud on fokuseeritus, toetuse summa ühe algatuse kohta on kasvanud ning tegevused on läinud kallimaks. Kultuurkapitali tulude kasv on olnud siiski kiirem elukalliduse tõusust. 

Meie tugevused

1.     Stabiilne seaduste aluselt toimiv rahastamise süsteem annab kindlustunde tegevuste kavandamisel, kuna Kultuurkapitali tegevus ei sõltu igaaastastest eelarvekõnelustest ega ole mõjutatud hetkepoliitikast. Sellisena on Kultuurkapitalil ainulaadne rahastamismehhanism, mis on kriitilise tähtsusega kultuuri- ja spordivaldkonna projektide rahastamisel ja elluviimisel.
2.     Võimalus projektipõhiseks rahastamiseks toob kaasa paindlikkuse, mis võimaldab viia ellu uusi ideid ja ühekordseid ettevõtmisi.
3.     Kultuurkapital omab otsustusprotsessidesse kaasatud valdkonna professionaalide kaudu laiapõhjalist ekspertiisi Eesti kultuuri- ja spordivaldkonnas toimuva kohta. Seadusest tulenevalt peavad eksperdid olema omal alal aktiivselt tegutsevad professionaalid, kelle kandidatuuri seavad üles valdkondlikud organisatsioonid. Ekspertide pidev rotatsioon tagab arvamuste paljususe ja vajadusel prioriteetide muutuse vastavalt valdkonnas toimuvatele arengutele.
4.     Kultuurkapitali nurgakiviks on sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide poliitiline sõltumatus.
5.     Kultuurkapitali otsustusprotsess on avalik ja läbipaistev. Kõik tehtud otsused ja nende aluseks olevad põhimõtted on avalikud. Taotlejatele on lahti kirjutatud nii Kultuurkapitali üldpõhimõtted kui ka kõikide sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide sõnastatud jaotuspõhimõtted ja prioriteedid. 
6.     Kultuurkapital on kultuuri- ja spordiinimeste hulgas tuntud ning usaldusväärne.
7.    Otsustajate tegevust toetavad professionaalsed töötajad. Taotlejatel on võimalus saada jooksvalt infot taotlemise protseduuride ja muu sellega seonduva kohta.
8.     Kultuurkapital omab põhjalikku andmebaasi, kuhu on kantud kogu informatsioon alates Kultuurkapitali taasloomisest 1994. aastal. See sisaldab andmeid kõigi taotluste ja taotlejate kohta ning annab hea taustateadmise toimunud arengutest, kestvatest traditsioonidest ja uutest lähenemistest.

Meie nõrkused

1.     Kultuurkapitali toetamismehhanismid ei võimalda anda rahastuse saanud taotlejale kindlustunnet, et projekti jätkamist toetatakse ka edaspidi. Ekspertide 2-aastase valimistsükli tõttu ei pruugi otsused olla järjepidevad.
2.     Ühe sihtkapitali või ekspertgrupi lõikes on toetatavaid valdkondi rohkem kui eksperte sihtkapitali koosseisus, mistõttu ei ole kõik alavaldkonnad võrdselt ekspertteadmistega kaetud. Sellest tulenevalt võib sihtkapitalis olla puudus vajalikust taustinfost taotluste kohta. Samuti võib ühe eksperdi arvamus antud valdkonna tundjana omandada liiga suure kaalu.
3.     Sihtkapitalide nõukogude ja maakondlike ekspertgruppide omavaheline suhtlus teiste valdkondade ning maakondade ekspertidega on lünklik. Tulemuseks võivad olla taotlused, mille kohta langetatavad otsused satuvad nn hallile alale.
4.     Isiklike suhete osakaal ja võimalikud huvide konfliktid otsustustes.
5.     Eitavate otsuste liialt üldsõnaline põhjendamine.
6.     Otsuste mõju ja tulemuslikkuse analüüsimine pole piisavalt regulaarne ja ei oma ühtseid lähtealuseid.
7.     Kultuurkapitali töökorraldusest tulenevalt koguneb võrdlemisi suur osa koormusest taotluste esitamise tähtaegade lähedusse.

Väliskeskkonna võimalused

1.     Kultuurkapitali võimalused toetada suuremas mahus olulisi projekte on vahetult seotud maksupoliitiliste otsustega. Kui pahede ja sõltuvuste maksustamine laieneb, kasvavad ka Kultuurkapitali tulud.
2.     Riik on sõnastanud kultuuripoliitika põhialused aastani 2020. Kord aastas annab kultuuriminister Riigikogule nende elluviimise kohta aru ning see annab hea ülevaate riigi prioriteetidest ja valikukohtadest.
3.     Kultuuriministeeriumi eelarve suurenemine, mis vähendab survet Kultuurkapitali piiratud vahenditele ja võimaldab kultuuriministeeriumil toetada riiklikult olulisi organisatsioone riigieelarvest.
4.     Väärtushinnangute muutumise ja üldise heaolu kasvuga ühiskonnas kaasneb erarahastamise osakaalu suurenemine kultuurivaldkonnas, seda nii eraannetuste kui sponsorluse osas.
5.     Ühisrahastuse platvormide edukus loob lisavõimalusi koguda erinevatele algatustele toetust ka väljaspool avaliku sektoriga seotud rahastuid.

Väliskeskkonna ohud

1.     Ebastabiilne maksulaekumine, mis halvendaks Kultuurkapitali võimalusi projektide toetamisel.
2.     Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmisega võib väheneda asutuse sõltumatus poliitilisest tahtest.
3.     Kultuuri rahastamise piiratud võimalused Eestis, mistõttu võib Kultuurkapitali äraütlev vastus osutuda määravaks oluliste kultuurinähtuste püsimisel.
4.     Kultuurkapitalile tehtavate annetustega seotud motivatsiooni piirab täna olukord, kus sellise tegevusega ei kaasne maksusoodustusi. 

Arengusuunad

1. Aluspõhimõtted

1.1. Kultuurkapitali aluspõhimõteteks on eelarve kujunemine seaduses sätestatud korras ning valdkondade ekspertidest koosnevad sõltumatud sihtkapitalid ja ekspertgrupid. Neid põhimõtteid ei muudeta.
1.2. Kultuurkapitali aluspõhimõtted on kooskõlas riikliku kultuuripoliitikaga ja on sõnastatud dokumendis „Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“.

2. Rahastamine

2.1. Kultuurkapital toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi.
2.2. Vastavalt riigieelarve võimalustele luuakse suurem selgus Kultuurkapitali ja kultuuriministeeriumi ülesannete vahel tagamaks Kultuurkapitalile toetuste andmisel vajalik paindlikkus.
2.3. Seadusega toetuseks ette nähtud vahendite jaotamise proportsioonid erinevate sihtkapitalide ja maakondade vahel otsustab Kultuurkapitali nõukogu.
2.4. Juhul kui rahastamiskavades nähakse Kultuurkapitali kõige efektiivsema finantseerijana, toetatakse Kultuurkapitali vahenditest ka riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimisega seotud projekte.
2.5. Suurendatakse Kultuurkapitali lisafinantseerimist, sh eraannetuste propageerimise kaudu.

3. Sihtkapitalide nõukogude ja maakondlike ekspertgruppide liikmed

3.1. Kultuurkapitali nõukogus arvestatakse maakondlike ekspertgruppide koosseisude moodustamisel erinevate alavaldkondade esindatusega.
3.2. Sihtkapitalide nõukogude koosseisu kinnitamise ainupädevus on kultuuriministril, kuid see protsess peab olema võimalikult läbipaistev ja kultuuriminister peab olema vajadusel valmis selgitama nõukogude moodustamise põhimõtteid.

4. Valdkondade jaotus ja prioriteedid

4.1. Kultuurkapitali nõukogu lähtub otsustamisel Eesti Kultuurkapitali seadusest ning kinnitab toetuste jagamise põhimõtted. Toetuste jagamist otsustavate komisjonide (sihtkapitalide nõukogud, maakondlikud ekspertgrupid) tööleasumisel lepib iga komisjon kokku toetuste määramise alustes, mis kinnitatakse nõukogus ja avalikustatakse Kultuurkapitali veebilehel.
4.2. Sihtkapitalid ja maakondlikud ekspertgrupid on oma sisemiste prioriteetide seadmisel sõltumatud, lähtudes otsustamisel Eesti Kultuurkapitali seadusest, Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitatud põhimõtetest ja käesolevatest arengusuundadest. Aastatel 2016–2020 on üheks prioriteediks panustada Eesti Vabariik 100 tähistamisega seotud projektide toetamisse.
4.3. Välditakse sihtkapitalide vahelist dubleerimist ja projektide sattumist nn halli alasse. Lepitakse kokku erinevate valdkondade tegevuste ulatuses, samuti sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide vahelises tööjaotuses ning ollakse valmis neid täpsustama, kui taotluste sisu seda nõuab.
4.4. Sihtkapitalid ja maakondlikud ekspertgrupid vahetavad informatsiooni olulisemate kavandatavate projektide ja toetuste määramise aluste osas peamiste valdkonda rahastavate institutsioonide, esindus- ja arendusorganisatsioonide ning teiste Kultuurkapitali sihtkapitalide ja ekspertgruppidega.
4.5. Kultuurkapitali nõukogu poolt tehtavate rahastamisotsuste puhul on üheks prioriteediks valdkondadevahelised projektid.

5. Otsuste argumenteerimine ja analüüs

5.1. Kultuurkapitali otsused on läbipaistvad ja komisjonide poolt põhjendatud. Esitatud taotluste üldandmed on avalikud.
5.2. Kultuurkapital algatab uuringu läbiviimise, mille eesmärgiks on saada ülevaade Kultuurkapitali tegevuse mõjudest ning valdkonna hinnangutest Kultuurkapitali rolli ja tegevuse kohta. Pikemaajaliseks eesmärgiks on muuta uuringu toimumine regulaarseks. Uuringu lähtekohad ja tegevuste kava kooskõlastatakse Kultuuriministeeriumiga.

6. Kommunikatsioonitegevus

6.1. Valdkonnas tegutsejatele selgitatakse, milliste põhimõtete alusel Kultuurkapital toetusi jagab, korraldatakse infopäevi ning kasutatakse Kultuurkapitali veebilehe võimalusi sihtkapitalide ja ekspertgruppide tegevuse tutvustamiseks ning selgitamiseks. Kultuurkapitali toel korraldatakse projektide kirjutamise teabepäevi loomeinimestele ja organisatsioonidele ning nõustatakse neid taotluste vormistamisel.
6.2. Oluline roll on Kultuurkapitali sisekommunikatsioonil, et vajalik info jõuaks kiiresti kõigi asjaosalisteni.
6.3. Kultuurkapitali tegevuse kohta antakse avalikkusele regulaarselt teavet. Avalikkusele suunatud suhtluses on Kultuurkapitali kõneisik juhataja.

7. Taotluste menetlemine

7.1. Välditakse liigset bürokraatiat, kogu taotlemise protsess on võimalikult optimaalne nii taotlejatele, hindajatele kui tehnilisele personalile. Kultuurkapitali otsuste menetlusprotsess peab püsima kvaliteetse ja läbipaistvana.
7.2. Jätkuvalt arendatakse ning täiustatakse IT-lahendusi, et muuta nii taotlemine kui ka menetlusprotsess mugavamaks ja efektiivsemaks, mis aitab muuhulgas hoida optimaalsena Kultuurkapitali ametikohtade arvu.
7.3. Taotlusvorme täiustatakse selliselt, et võimaldada taotluste omavahelist võrdlemist ja info automaatset töötlust, lihtsustades seeläbi hindamisprotsessi.
7.4. Arendatakse ja süstematiseeritakse Kultuurkapitali taotluste andmebaasi.
7.5. Jagatud toetuste kohta teevad järelevalvet sihtkapitalide nõukogud ja maakondlikud ekspertgrupid.

8. Arengusuundade rakendamine ja seire

8.1. Arengusuundade elluviimiseks koostatakse tegevuskava, milles sätestatakse konkreetsed tegevused, teemade ajaline jaotus ja eelarveline vajadus arendustegevuste teostamiseks.
8.2. Arengusuunad ja tegevuskava võetakse aluseks Kultuurkapitali eelarve planeerimisel.
8.3. Kultuurkapitali juhataja annab üks kord aastas nõukogule aru arengusuundade elluviimise hetkeseisust.
8.4. Kultuurkapitali majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus esitatakse ülevaade arengusuundade ja tegevuskava rakendamise tulemustest.

 2016. a III vooru esitatud taotluste vastused selguvad hiljemalt oktoobri teise nädala lõpuks

Meie missioon

Toetame kultuuri ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu

Loe rohkem Kultuurkapitali kohta