Kultuurkapitalist
Eesti Kultuurkapital on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Eesti Kultuurkapitali tegevuse aluseks on Eesti Kultuurkapitali seadus, mis võeti vastu 1. juunil 1994. aastal ja jõustus 1. juulil 1994.Kultuurkapitali ülesanne on toetada
- kaunite kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi edendamise, tutvustamise ja populariseerimise projekte
- loomingulisi ühendusi
- kultuuri- ja spordialaseid teadusuuringuid
- kunsti- ja sporditegelaste mälestuste jäädvustamist
- kultuuri- või spordialal andekaid ja arenguvõimelisi isikuid ning võimaldada neile enesetäiendamist
- silmapaistnud kunsti- ja sporditegelasi (elutöötoetused) või nende surma puhul nende perekondi
- riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist
Kultuurkapitali struktuur
Kultuurkapitali juhib 11-liikmeline nõukogu, mille koosseisu kuuluvad kultuuriminister esimehena, kultuuriministri nimetatud esindaja, rahandusministri nimetatud esindaja ning kaheksa sihtkapitalide poolt nimetatud esindajat. Nõukogu volituste tähtaeg on kaks aastat. Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus.
Kultuurkapitali tegevust juhib ja esindab juhataja, kelle nimetab kuni neljaks aastaks ametisse nõukogu.
Eesti Kultuurkapitali struktuuri kuulub kaheksa sihtkapitali ja viisteist maakondlikku ekspertgruppi
Sihtkapital on Kultuurkapitali struktuuriüksus, mille ülesanne on
Kultuurkapitali nõukogu poolt konkreetsele kultuurivaldkonnale eraldatud raha
jaotamine esitatud taotluste alusel ja omal algatusel. Sihtkapitali tegevust
korraldab sihtkapitali nõukogu, kuhu kuulub seitse vastaval kultuurialal
tegutsevat isikut, kelle on esitanud vastava kultuuriala ühendused.
Sihtkapitali koosseisu kinnitab kultuuriminister. Sihtkapitalide nõukogude
volituste tähtaeg on kaks aastat, nõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid kuni
nõukogu uue koosseisu kinnitamiseni. Sama isik võib järjest kuuluda
sihtkapitali nõukogu kahte koosseisu.
Maakondlik ekspertgrupp on igas maakonnas tegutsev Kultuurkapitali
struktuuriüksus, mille ülesanne on Kultuurikapitali nõukogu poolt maakonna
kultuurivaldkonnale eraldatud raha jaotamine esitatud taotluste alusel ja oma
algatusel. Ekspertgrupp koosneb viiest liikmest ja selle koosseisu kinnitab
Kultuurkapitali nõukogu kaheks aastaks maakonna kultuurivaldkonnas tegutsevate
isikute hulgast. Ekspertgrupi liikmed täidavad oma ülesandeid kuni uue koosseisu
kinnitamiseni. Sama isik võib järjest kuuluda ekspertgrupi kahte koosseisu.
Kultuurkapitali tulu moodustub
- riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5%
- riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksust 47,8% (millest 60,6% eraldatakse riiklikult tähtsate kultuuriehitiste finantseerimiseks ning 35,6% eraldatakse stipendiumide ja toetuste jagamiseks ning halduskuludeks 3,8% kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks )
- Kultuurkapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest
- Kultuurkapitali vara paigutamisest saadud tulust
- muust majandustegevusest saadavast tulust