Selgitusi loometöötasu taotlejale

Tulenevalt Eesti Kultuurkapitali seaduse muutumisest saab alates 2024. aasta II jaotusest Kultuurkapitalilt taotleda loometöötoetuse asemel loometöötasu. Seadusemuudatus ei too kaasa muutusi projektitoetuste või stipendiumi taotlemisel.



Loometöötasu maksmise eesmärk on võimaldada loomeinimesel pühenduda konkreetsele loomingulisele tegevusele või tööle, mille eesmärk on luua autori- või esitajaõiguse alla kuuluv teos, saada selle töö eest mõistlikku tasu ja sellele lisanduvad seadusega ettenähtud maksud.

 

Kes saavad loometöötasu taotleda?

Loometöötasu saavad taotleda füüsilised isikud iseendale. Loometöötasu ei saa kunstnikule taotleda organisatsioon või kunstnik ise läbi oma juriidilise keha.

Loometöötasu võivad taotleda kõik loomeinimesed: vabakutselised, mitte vabakutselised, ravikindlustatud isikud, ravikindlustamata isikud, pensionärid, puuduva töövõimega isikud jt.


Kui loometööl on konkreetne tellija, peab taotluse Kultuurkapitalile tegema tellija ja vormistama selle projektitoetuse taotlusena.

Millal saab loometöötasu taotleda?

Loometöötasu saab üldjuhul taotleda igast taotlusvoorust. Kõik erisused on kirjas sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide raha jagamise kordades.

Millised on loometöötasu määramise kriteeriumid?

Igal sihtkapitalil ja ekspertgrupil on omad kriteeriumid. Eelnevalt kokkulepitud ühist mõõdupuud ei ole, Kultuurkapital jääb piiride seadmisel paindlikuks. Nõudmised taotlejale on samad, mis loometöötoetuste puhul, taotluste menetlemise protsessi ei ole muudetud. Otsuse teevad eksperdid taotluse sisu ja arutelu põhjal ning kõik otsused sõltuvad olemasolevatest rahalistest vahenditest.


Milline leping sõlmitakse?

Loometöötasu maksmiseks sõlmitakse tähtajaline käsundusleping. 

Loometöötasu saajal tuleb lepingu lõppedes 60 päeva jooksul esitada eesmärgi täitmise kohta sisuline aruanne. Finantsaruannet esitama ei pea.


Autori ja esitaja varalised õigused ei lähe üle Kultuurkapitalile.


Millised on loometöötasu taotlemise tingimused?

Taotlemise tingimused on suures osas samad, mis olid loometöötoetuse taotlemisel. Kõige suurem erinevus on, et küsida tuleb brutosummat, millest arvestatakse maha tulumaks ja muud seadusega ettenähtud maksed. Kultuurkapital maksab loometöötasult lisaks veel sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse. Taotluses tuleb ära näidata brutosumma ja taotluse blanketile monteeritud kalkulaator näitab kohe ära ka ligilähedase netosumma.


Taotletav summa tuleb märkida selle järgi, mis on õiglane tasu konkreetse loometöö tegemise eest


Enne taotluse esitamist tuleb üle lugeda vastava sihtkapitali või maakondliku ekspertgrupi raha jagamise kord ja esitada taotlus selles toodud nõuete järgi.

Kuidas tekib loometöötasu saajale ravikindlustus?

Loometöötasu saajal tekib õigus ravikindlustusele, kui vähemalt üheks kuuks määratud loometöötasu brutosummalt arvutatud sotsiaalmaks on võrdne või suurem sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse kuumäärast. Igaks aastaks määratakse valitsuse ja tööandjate kokkuleppest lähtuvalt uus brutotasu summa, mis tagab ravikindlustuse. Üldjuhul on selleks eelmise aasta töötasu alammäär. Taotleda võib ka sellest väiksemat loometöötasu, aga sel juhul ei taga see taotlejale ravikindlustust.

Näiteks: 2024. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 725 eurot ja sellest väiksem loometöötasu (brutosumma) ei taga ravikindlustust. Kui loometöötasu määratakse ainult üheks kuuks, tekib ravikindlustus maksimaalselt kaheks kuuks. Kui taotleja soovib ravikindlustust vähemalt neljaks kuuks, tuleb loometöötasu küsida kolmeks kuuks, 3x725 eurot ehk 2175 eurot. Kätte saab taotleja sel juhul netotasuna ühes kuus 559,12 eurot. Lõplik netosumma võib muutuda vastavalt sellele, kas taotleja on liitunud II pensionisambaga või mitte ja kas taotleja on pensionär või mitte.


Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 2024. aastal 725 eurot ja 2025. aastal 820 eurot.


Kultuurkapital teeb väljamaksed maksuvaba tulu arvestamata, mis tähendab, et loometöötasult makstud makseid arvestatakse järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitades.


 Millised on loometöötasu väljamaksmise tingimused?

Väljamaksed võib jagada mitmeks osaks ehk mitme kuu vahel. Väljamakseid tehakse kuu viimasel tööpäeval, esimene väljamakse tehakse ülejärgmise kuu lõpus pärast taotluse esitamist. Loometöötasu võib välja maksta ka loomeperioodist lühema aja jooksul. Sellisel juhul näitab taotleja taotluses ära, mitmes osas ta soovib väljamakseid.


Näiteks: Mai taotlusvoorus eraldatud loometöö väljamaksed tehakse alates juulist ja ravikindlustus hakkab kehtima alates 10. augustist, kui tasu on vähemalt 725 eurot.

 

Kuidas makstakse loometöötasu mitteresidendile? 

Füüsiline isik, kes on teise riigi maksuresident ega tee tööd Eestis, peab saadud loometöötasult tasuma maksud selles riigis, kus ta töötab.

Kas loometöötasu on võimalik taotleda samaaegselt stipendiumiga?

Loometöötasu on võimalik taotleda samaaegselt stipendiumiga ainult siis, kui stipendiumi ja loometöötasu eesmärgid ei kattu. Stipendium on mõeldud enese arendamiseks ja õppimiseks ning stipendiumi puhul ei nõuta aruannet, ei oodata teost ega esitust. Sama asja eest kaks korda toetust küsida ei ole eetiline.


25. aprillil toimunud Kultuurkapitali teabepäeva salvestust saab järelkuulata.
(Teabepäeva salvestamise ajal tekkis Zoomis tehniline tõrge ja seoses sellega ei näe videos Margus Allikmaa esinemist ja slaide. Esitluse teemad ja teabepäeval esitatud loometöötasuga seotud küsimused on koondatud eelnevasse teksti.)