Tõlkeprogramm Avatud Eesti Raamat on väärtuslike filosoofiliste ja muude teoreetiliste tekstide tõlkeprogramm, millele pani 1994. aastal aluse Avatud Eesti Fond, kes seda ka 2000. aastani haldas. Aastast 2004 jätkub sama eesmärgiga tegevus Eesti Kultuurkapitali juures, et tõlkida eesti keelde ja avaldada selliseid tekste AVATUD EESTI RAAMATU sarjas. Sarja raamatuid annavad välja erinevad Eesti kirjastused.
Programmist toetatakse teoste eesti keelde tõlkimist, tekstivalimike koostamist ning teoste kommenteerimist ja saatesõnastamist. Toetatakse ka selliste raamatute kirjastamist, s.t tõlgete toimetamist ja tõlkeõiguste omandamist, ilmunud teostest e-raamatute ja audioraamatute valmistamist. Muud kirjastuskulud jäävad kirjastuste kanda.
Tõlkimistöö maht on iga teose või nende kogumiku puhul erinev, sest mõni tekst on raskem ja kaugem ning mõne keele oskajaid vähem. Komisjon toetab tekstide tõlkimist praegu sellisel määral:
- vanad ja meil eksootilisemad keeled (kreeka, rooma, ladina, hiina, sanskrit, jidiš, araabia, jaapani jms) – miinimumtasu brutoarvutusena 583 eurot algupärandi autoripoogen (40 000 tähemärki koos tühikutega) ehk netotasuna u 450 eurot;
- inglise, saksa, vene, hispaania, itaalia jne keel – vähim tasu brutoarvutusena 389 eurot autoripoogen ehk netotasuna u 300 eurot.
Tõlkija võib oma töö eest küsida ka suuremat brutosummat, sest see sõltub konkreetse teksti raskusest, selle vanusest, kindlasti ka teose tõlkimise olulisusest komisjoni arvates. Lõpliku otsuse teeb komisjon.
Kommentaaride ja saatesõna tasu on brutoarvutusena 648 eurot autoripoogna eest ehk netotasuna u 500 eurot.
Pärast kogu tõlke või saatesõna ja/või kommentaaride brutosumma sisestamist loometöötasu taotlusesse näeb taotleja seal ka indikatiivset netotasu suurust.
Kirjastusele projektitoetuse osana makstav toimetamisraha on üldjuhul 200 eurot eestikeelse tõlke autoripoogna eest (tõlke ning saate ja/või kommentaaride mahu järgi). Toimetamise puhul eraldatakse toetus maksimaalselt brutotöötasu ulatuses, mõlemad kalkulatsioonid (bruto/neto) tuleb taotluses esitada võimalikult üksikasjaliselt.
Teose toimetamiseks on mõeldud üks ühine autoripoogna tasumäär, mille kirjastus võib ise jagada eraldi sisu- ja keeletoimetamiseks. Sellise jagamise puhul ei maksta mõlema eest täistasu, vaid kirjastus jagab saadava raha selle vastavatesse osadesse, mis kokku ei ületa eksperdikomisjoni kehtestatud brutomäära.
Palume arvestada, et kirjastuse projektitaotluses märgitud toimetamise lõpptähtaeg tähendab ühtlasi ka raamatu ilmumise aega.
E-raamatu või audioraamatu valmistamist toetatakse kuni 1000 euroga (bruto) raamatu kohta.
Taotluste esitamise tähtajad on 20. veebruar, 20. mai, 20. august ja 20. november ning taotlemise tingimused on täpsustatud programmi statuudis. Enne taotluse täitmist peaks taotleja kindlasti tutvuma programmi statuudiga, see on leitav veebiaadressilt https://www.kulka.ee/programmid/avatud-eesti-raamat.
Avatud Eesti Raamatu sarjas ilmuvatel raamatutel on nõutav kindel kujundus. Peale 1994. aastal ilmunud esimese raamatu on kõik teised sarja raamatud ilmunud Jüri Kaarma ja Eve Kase ühtses kujunduses. Alates 2016. aastast on eraannetaja panuse kajastamiseks AERi raamatute esikaane lakale lisatud Postimehe logo ning raamatu vahel peab olema temaatiline järjehoidja. Ka peavad olema sarja toetajad Eesti Kultuurkapital ja Postimees kirjas tiitellehe pöördel.
Kaanekujundus tuleb tellida Eve Kaselt (kask.eve@gmail.com; 515 2040), kaanekujunduse eest tasub kirjastus. Järjehoidjaid valmistab Postimehe kirjastus, soov tuleb saata meiliaadressile kirjastus@postimees.ee.
Programmiga seotud küsimustele vastab programmijuht Merle Liivand, 506 9951 või merle.liivand@kulka.ee.