Alanud on taotluste vastuvõtt 2024. a II jaotusesse.Taotluse esitamise
viimane päev on 20. mai. Alustage taotluse koostamisega varakult ja tutvuge raha jagamise korraga.
9. veebruaril anti Noblessneri valukoja Nobeli saalis
pidulikult üle Kultuurkapitali 2023. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning
kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali
aastapreemiad.
9. veebruaril kell 18
antakse Nobelessneri valukoja Nobeli saalis pidulikult üle Kultuurkapitali
2023. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti,
audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitalide aastapreemiad.
Gala otseülekannet näeb kultuur.err.ee portaalis ja seejärel kell 20.00 ETV2s.
Valitsus kinnitas 7. detsembril Eesti Kultuurkapitali nõukogu uue koosseisu. Vastavalt Kultuurkapitali seadusele asub 11-liikmeline nõukogu ametisse kaheks aastaks.
Kultuuriminister Heidy Purga kinnitas 3. novembril Kultuurkapitali sihtkapitalide uued koosseisud järgmiseks
kaheks aastaks.
„Kultuurkapitali sihtkapitalid on meie suurte
kultuurivaldkondade toimimises ülimalt olulise tähtsusega koosseisud. Erinevate
erialaliitude poolt esitatud kandidaatidel seisab ees kaks vastutusrikaste
otsuste aastat.
Kindlasti
ootavad ees põhjalikud arutelud, kuid ma olen kindel, et
need 56 uut sihtkapitalide liiget hoiavad meie ühist kultuurivälja oma suure
ekspertiisi ja heade kavatsustega nii, et sellest saavad kasu loovisikud,
festivalid, organisatsioonid ja kogu Eesti rahvas, kes kultuurist moel või
teisel osa saab,” selgitas kultuuriminister Heidy Purga.
Kultuurkapitali seaduse järgi kuulub igasse sihtkapitali
seitse oma loome- või spordivaldkonnas tegutsevat inimest. Nüüd esitavad sihtkapitali
liikmed endi seast ühe esindaja Kultuurkapitali nõukokku. Nõukogu otsustab
valdkondadevaheliste suurprojektide rahastamise, Kultuurkapitali aastaeelarve
ning tulevikusuundade üle ja
rahastab kultuuriehitiste ehitust sihtotstarbeliselt
laekunud summade kaudu.
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas 1.
oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval Eesti parimaid
muusikaõpetajad.
Sel aastal anti aukirjad pidulikult üle Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemias.
Tänavu pälvisid pedagoogi tunnustuspreemia viis
erineva muusika-ala õpetajat üle Eesti.
Sihtkapitali esimehe Marje Lohuaru sõnul on
muusikaõpetus väga eriline õppeaine, millel on suur tähtsus inimese vaimsel
kasvatamisel. "Muusika jääb inimesega kogu eluks ning klassikalist
muusika- ja pilliõpet alustab laps väga noorelt. Hea õpetaja hoolitseb selle
eest, et lastes tekiks huvi ja armastus muusika vastu, et areneksid nende
loomupärased muusikalised eeldused ning et musitseerimise teel rikastuks nende
tundeelu. Muusikaõpetaja inspireerib ja hoiab õpilasi muusika juures ning
innustab neid jätkama professionaalsete muusikutena. Muusiku töö on tõeline elu
kutse ning teie, õpetajad, panete sellele aluse. Suur tänu teile selle
pühendumise eest!“ lisas Lohuaru.
Taimi Kopli – C. Kreegi nimeline Haapsalu
Muusikakooli viiuliõpetaja
Olavi
Kasemaa – Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Muusika- ja Balletikooli saksofoniõpetaja
Mart Aus – Lasnamäe ja Keila
Muusikakooli ning Tapa Muusika-ja Kunstikooli löökpilli-, rütmika- või
vaskpuhkpilliõpetaja ja orkestrijuht
Helen Ott – Türi Muusikakooli tšelloõpetaja
Õnnela
Brambat – Viimsi
Muusikakooli klaveriõpetaja
Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital jagab
muusikapedagoogide tunnustuspreemiaid välja juba kaheteistkümnes kord, alates
2012. aastast koolide ettepanekute põhjal ja sihtkapitali algatustena.
Preemiaga tunnustatakse pühendumist erialasele tegevusele ning muusikaalase
hariduse jätkusuutlikku õpetamist. Tunnustuspreemia suurus on 1500 eurot.