Aastapreemiad

Kirjanduse sihtkapitali  aastapreemiate kätteandmine toimub igal aastal emakeelepäeval, 14. märtsil. Lisaks teeb kirjanduse sihtkapital iga kalendriaasta lõpul Eesti Kultuurkapitali nõukogule ettepaneku ühe Kultuurkapitali aastapreemiat vääriva teos(t)e või autori autasustamiseks ning elutööpreemia määramiseks.

Kirjanduse sihtkapitali aastaauhind määratakse kalendriaasta jooksul ilmunud parimate teoste eest   1) proosa, 2) luule, 3) näitekirjanduse, 4) esseistika, 5) lastekirjanduse, 6) eesti ilukirjanduse tõlkimise ja 7) ilukirjanduse eesti keelde tõlkimise alal ning 8) mõttekirjanduse tõlkimise eest eesti keelde. Lisaks antakse välja 9) vabaauhind .

Proosa, luule, näitekirjanduse, esseistika ja lastekirjanduse auhind antakse eesti keeles loodud teose eest. Näitekirjanduse auhindamisel võetakse arvesse niihästi eelmisel aastal esmakordselt trükis ilmunud kui ka esmakordselt lavastatud, kuid trükis avaldamata näidendeid. Proosa, luule, esseistika, tõlke- ja lastekirjanduse alal arvestatakse eeskätt ilmunud raamatuid. Esseistika auhinnaga võib tunnustada ka parimat kirjandusteaduslikku raamatut. Ilukirjanduse tõlkeauhinna puhul arvestatakse lisaks tõlke kvaliteedile ka tõlgitud teose tähtsust ning tõlkija varasemaid saavutusi. Mõttekirjanduse tõlkeauhind määratakse eelmise kalendriaasta jooksul parimale eesti keeles ilmunud mõttekirjandusteose tõlkijale. Mõttekirjandusteose alla liigitub igasugune omaette raamatuna ilmunud mitteilukirjandusteos, millel on selge dokumentaalne, esseistlik, filosoofiline või teaduslik väärtus. Mõttekirjanduse täpsem žanriline määratlus on auhinnažürii otsustada.Vabaauhind on mõeldud selleks, et tunnustada silmapaistvat kirjanduslikku saavutust valdkonnas, mida muud auhinnad ei kata.  

Zürii

Kirjanduse sihtkapitali nõukogu moodustab hiljemalt vastava kalendriaasta oktoobriks:

  1. viieliikmelise žürii proosa, luule, näitekirjanduse, esseistika ja vabaauhinna määramiseks
  2. kolmeliikmelise žürii lastekirjanduse auhinna määramiseks
  3. kolmeliikmelise žürii ilukirjanduse tõlkeauhindade määramiseks
  4. kolmeliikmelise žürii mõttekirjanduse tõlkeauhinna määramiseks

Nominatsioonid

Hiljemalt veebruari esimese nädala lõpuks selgitab žürii välja igas valdkonnas kuni kuus auhinnanominatsiooni ja esitab need kirjanduse sihtkapitali nõukogule. Heatasemeliste teoste puudumisel võib žürii jätta mõne auhinna välja andmata. Nominatsioonid avalikustatakse pressis ning Kultuurkapitali infokanalites, samuti märgistatakse kleepsudega ("Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent")  nomineeritud teosed raamatukauplustes.

Auhinna rahalise suuruse määrab kirjanduse sihtkapitali nõukogu.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital annab eraldi välja venekeelse kirjanduse auhinna ja artikliauhinna, mis antakse üle koos teiste aastapreemiatega emakeelepäeval, 14. märtsil. 

Venekeelsete autorite kirjandusauhinnad määratakse eelmise kalendriaasta jooksul esmatrükis ilmunud venekeelsetele kirjandusteostele (romaan, jutustus, novell, essee, näidend, poeem, luuletsükkel), mis on ilmunud eriväljaandena või avaldatud ajakirjas või kogumikus ja mille autor(id) elavad Eesti Vabariigis. Auhinna võib määrata ka vene keeles kirjutavale autorile pikaajalise töö eest kirjanduse valdkonnas.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali artikliauhind määratakse parimale kalendriaasta jooksul esmakordselt ilmunud eestikeelsele artiklile, esseele või lühiuurimusele, mis käsitleb kirjandust. Kui ka artikkel on kirjutatud võõrkeeles, peaks see olema esmalt ilmunud eesti keeles. Auhinna võib määrata ka artiklisarjale või autori kogumikus esmakordselt ilmunud artiklile. Kogumikke, monograafiaid ja mitut artiklit sisaldavaid eriväljaandeid ei auhinnata.

   
2016. a IV vooru esitatud taotluste tulemused avalikustatakse  2017. aasta jaanuarikuus meie koduleheküljel ning ajalehes Sirp.

Meie missioon

Toetame kultuuri ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu

Loe rohkem Kultuurkapitali kohta