Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad
Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse kätte igal aastal emakeelepäeval, 14. märtsil. Auhinna rahalise suuruse määrab kirjanduse sihtkapitali nõukogu. Lisaks teeb kirjanduse sihtkapital iga kalendriaasta lõpul Eesti Kultuurkapitali nõukogule ettepaneku ühe Kultuurkapitali aastapreemiat vääriva teos(t)e või autori autasustamiseks ning elutööpreemia määramiseks.
- proosa
- luule
- näitekirjandus
- esseistika
- lastekirjandus
- kirjandusteaduslik artikkel, essee või lühiuurimus
- eesti ilukirjanduse
tõlge võõrkeelde
- võõrkeelse ilukirjanduse tõlge eesti keelde
- mõttekirjanduse tõlge eesti keelde
- Eesti venekeelne kirjandus
Proosa, luule, näitekirjanduse, esseistika ja lastekirjanduse auhind antakse eesti keeles loodud teose eest, mis on eelmise kalendriaasta jooksul ilmunud trükis või e-raamatuna.
Näitekirjanduse auhind antakse alates 2020. aastast välja iga kolme kalendriaasta tagant (järgmine 2023. aastal jne.), võttes arvesse kolme eelneva kalendriaasta jooksul trükis või e-raamatuna ilmunud teosed.
Esseistika auhinnaga võib tunnustada ka parimat kirjandusteaduslikku raamatut.
Artikliauhind määratakse parimale kalendriaasta jooksul esimest korda ilmunud eestikeelsele artiklile, esseele või lühiuurimusele, mis käsitleb kirjandust. Auhinna võib määrata ka artiklisarja või autorikogumikus esimest korda ilmunud artikli eest. Monograafiaid, kogumikke ja mitut artiklit sisaldavaid väljaandeid hinnatakse esseistika kategoorias.
Ilukirjanduse tõlkeauhindade puhul arvestatakse peale konkreetse teose tõlke kvaliteedi ka tõlgitud teose tähtsust ning tõlkija varasemaid saavutusi.
Mõttekirjanduse tõlkeauhind määratakse
parimale eelmise kalendriaasta jooksul eesti keeles ilmunud mõttekirjandusteose
tõlkijale. Mõttekirjandusteose alla liigitub igasugune omaette trükisena
ilmunud mitteilukirjandusteos, millel on selge filosoofiline, esseistlik, dokumentaalne
või teaduslik väärtus. Mõttekirjanduse täpsema žanrilise määratluse otsustab auhinnažürii.
Kirjanduse sihtkapitali nõukogu moodustab hiljemalt käsitletava kalendriaasta 15. septembriks:
- viieliikmelise žürii proosa ja luule auhindade määramiseks
- kolmeliikmelise žürii lastekirjanduse auhinna määramiseks
- kolmeliikmelise žürii nii esseistika kui ka artikliauhinna määramiseks
- kolmeliikmelise žürii Eesti venekeelsete autorite kirjandusauhinna määramiseks
- kolmeliikmelise žürii ilukirjanduse tõlkeauhindade (eesti ilukirjanduse tõlkimine võõrkeelde, ilukirjanduse tõlkimine eesti keelde) määramiseks
- kolmeliikmelise žürii mõttekirjanduse tõlkeauhinna määramiseks
- üle kolme kalendriaasta kolmeliikmelise žürii näitekirjanduse auhinna määramiseks.
Heatasemeliste teoste puudumise korral võivad žüriid jätta auhinna(d) välja andmata. Ühe kategooria auhinda ei jagata mitme autori eri teoste vahel.
Auhinnad antakse kätte emakeelepäeval 14. märtsil.