Lepingute sõlmimine

Leping sõlmitakse Eesti Kultuurkapitali volitatud esindaja ja eralduse saaja või tema volitatud/seadusliku esindaja vahel.

Lepinguid on nelja tüüpi:

• stipendiumileping (ei kaasne kohustust aruande esitamiseks)
• toetusleping (ei kaasne kohustust aruande esitamiseks)
• sihtotstarbelise toetuse leping (aruande kohustusega)
• loometöötasu käsundusleping (aruande kohustusega)

Lepingu eesmärgiks on sätestada poolte õigused ja kohustused Kultuurkapitali poolt antava loometöötasu/stipendiumi/toetuse kasutamisel.

Lepingus fikseeritakse ära, et saaja on avaldanud soovi saada toetust vormikohase taotluse edastamisega Kultuurkapitalile ning kinnitab, et kõik taotluses edastatud andmed on õiged. Kultuurkapital on taotluse läbi vaadanud ja teinud selle kohta otsuse, mille sisu on sätestatud lepingus.

Lepingu tingimuste muutmine

Tuletame meelde, et toetuse saaja on kohustatud lepingu muutmise avalduse esitama enne lepingus määratud aruande esitamise tähtaega.

Sihtotstarbelise toetuse lepingu üldtingimused

1. Leping sõlmitakse Eesti Kultuurkapitali volitatud esindaja ja sihtotstarbelise toetuse saaja või tema volitatud/seadusliku esindaja vahel.
   
2. Lepingu eesmärgiks on sätestada poolte õigused ja kohustused Kultuurkapitali poolt antava sihtsotstarbelise toetuse kasutamisel.
   
3. Lepingus fikseeritakse ära, et sihtsotstarbelise toetuse saaja on avaldanud oma soovi saada Kultuurkapitalit sihtsotstarbelist toetust vormikohase taotluse esitamisega Kultuurkapitalile. Sihtsotstarbelise toetuse Saaja kinnitab, et kõik taotluses edastatud andmed on õiged. Kultuurkapital on sihtsotstarbelist toetuse taotluse läbi vaadanud ja teinud selle kohta otsuse, mille sisu on sätestatud lepingus.

Sihtotstarbelise toetuse summa ja selle kasutamine

1. Kultuurkapital annab sihtotstarbelise toetuse lepingus fikseeritud summas, mis ei kuulu Kultuurkapitalile tagastamisele tingimusel, et sihtotstarbelise toetuse saaja täidab kõik lepingus toodud kohustused. Aruandevõlglastele võlgnevuse ajal ja/või määratud trahviperioodil preemiaid/stipendiume/toetusi ei eraldata. Informatsiooni aruande esitamise tähtaja kohta on võimalik pärida Kultuurkapitali kodulehelt avaliku teabe päringuga "Eraldused" või vaadata e-kulkast.
   
2. Lepingus fikseeritakse sihtotstarbelise toetuse kasutamise eesmärk ja eesmärgi teostamise tähtaeg. Sihtotstarbeline toetus makstakse välja ülekandega sihtotstarbelise toetuse saaja arvelduskontole.
   
3. Sihtotstarbelise toetuse saaja kohustub:

• kasutama sihtotstarbelist toetust taotluses ja lepingus näidatud eesmärgil  (Toetuse saaja on kohustatud projekti- või tegevustoetuse lepingu muutmise soovi korral esitama lepingu muutmise avalduse enne lepingus määratud aruande esitamise tähtaega);
• eksponeerima Eesti Kultuurkapitali logo ja/või nime Projekti teavitamisel (sh reklaamimisel) ja/või viitamisel ning toetusega seotud andmekandjatel;
• esitama aruande sihtotstarbelise toetuse eesmärgi teostumise, tegelikult saadud tulude ja tehtud kulutuste kohta 60 kalendripäeva jooksul peale projekti teostumist või tegevustoetust saanud perioodi lõppemist;
• lepingu rikkumisel tagasi maksma kasutamata jäägi või mittesihipäraselt kasutatud sihtotstarbelise toetuse osa Kultuurkapitali poolt esitatud nõudes sätestatud tähtajal;

Taotluses märgitud kontaktisiku meiliaadressile saadetakse automaatne aruande esitamise meeldetuletuse: 1) lepingu jõustumisel, 2) lepingus märgitud  kasutamise aja lõppemisel 3) aruande tähtaja täitumisel;  

4. Kultuurkapital kohustub: 

• pärast lepingu jõustumist maksma sihtotstarbelise toetuse saajale välja lepingus fikseeritud tähtajal;
• 90 päeva jooksul pärast aruande saamist selle läbi vaatama;
• sihtotstarbelise toetuse  kasutamise tingimuste rikkumise või aruande puuduste ilmnemise korral kohustub Kultuurkapital sellest sihtotstarbelise toetuse saajat teavitama.

5. Kultuurkapitalil on õigus:

• keelduda toetuse väljamaksmisest, kui sihtotstarbelise toetuse väljamaksmise kohustuse tekkimise hetkeks on toetuse saajal täitmata kohustusi Kultuurkapitali ees;
• nõuda lepingu rikkumisel sihtotstarbelise toetuse tagastamist;
• nõuda sihtotstarbelise toetuse saajalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi kuni 5% sihtotstarbelise toetuse summalt;
• nõuda viivist 7% aastas sihtotstarbelise toetuse tagastamisega viivitatud aja eest.

Sihtotstarbeline toetus tuleb tagastada vastavalt Kultuurkapitali poolt saadetud nõudes sätestatud tähtajale. Kui tähtaeg ületatakse tekib sihtotstarbelise toetuse saajal viivise maksmise kohustus; kontrollida kõiki sihtotstarbelise toetuse kasutamisega seotud raamatupidamisdokumente või saata audiitorkontroll.

Lepingu lõppemine

1. Leping lõpeb kas sihtotstarbelise toetuse saaja poolt esitatud aruande aktsepteerimisega Kultuurkapitali poolt või poolte kokkuleppel, tingimusel, et sihtotstarbelise toetuse saaja tagastab toetuse Kultuurkapitalile.
   
2. Kultuurkapitalil on õigus leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda, kui sihtotstarbelise toetuse saaja ei täida lepingu tingimusi:
   

• ei kasuta sihtotstarbelist toetust vastavalt lepingus fikseeritud eesmärgile;
• ei esita nõuetekohast aruannet lepingus sätestatud tähtajaks;
• on esitanud Kultuurkapitalile valeandmeid;
  
• muudel seaduses toodud tingimustel.

Muud tingimused

1. Leping jõustub sihtotstarbelise toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu tagastamisel Kultuurkapitalile. Kultuurkapital kannab kahepoolselt allkirjastatud lepingu registrisse ning jõustumise kuupäevaks saab lepingu registrisse kandmise päev. Lepingu jõustumiseks ei ole vaja toetuse saaja valdusesse jäänud eksemplarile eelnimetatud kuupäeva kandmist.
2. Kui sihtotstarbelise toetuse saaja ei ole lepingut 90 päeva jooksul (alates Kultuurkapitali poolt lepingu väljasaatmise päevast) allkirjastanud ja Kultuurkapitalile tagastanud, kaotab sihtotstarbelise toetuse saaja õiguse talle eraldatud toetusele ning Kultuurkapitalil on õigus antud toetus ümber jagada.

Lepingutingimuste muutmine on lubatud ainult poolte kokkuleppel kirjaliku avalduse ja ekspertkomisjoni otsuse alusel. Muudatused sõnastatakse lepingu lisana.

• Lepingust tulenevad vaidlused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused lahendamisele vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele.
• Sihtotstarbelise toetuse lepingust jääb mõlemale poolele üks pabereksemplar või kahepoolselt allkirjastatud digitaalkoopia.

* Toetuse saaja saab sihtotstarbelise toetuse kasutamise kohta esitada aruande e-kulkas.

Toetus- ja stipendiumilepingu üldtingimused

1. Leping sõlmitakse Eesti Kultuurkapitali volitatud esindaja ja toetuse/stipendiumi saaja (edaspidi toetuse saaja) või tema volitatud/seadusliku esindaja vahel.
2. Lepingus fikseeritakse toetuse kasutamise sisuline eesmärk, toetuse suurus ning ekspertkomisjoni poolt eraldusotsuses sätestatud lisatingimused.
3. Toetus makstakse välja ülekandega toetuse saaja arvelduskontole. Kui ekspertkomisjon ei ole oma eraldusotsuses seadnud täiendavaid maksetingimusi, kohustub Kultuurkapital toetussumma välja maksma 10 tööpäeva jooksul lepingu jõustumisest.
4. Leping jõustub toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu tagastamisel Kultuurkapitalile.
5. Kultuurkapital kannab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu registrisse ning jõustumise kuupäevaks saab lepingu registrisse kandmise päev. Lepingu jõustumiseks ei ole vaja toetuse saaja valdusesse jäänud eksemplarile eelnimetatud kuupäeva kandmist.
6. Kui toetuse saaja ei ole oma lepingut 90 päeva jooksul (alates Kultuurkapitali poolt lepingu väljasaatmise päevast) allkirjastanud ja Kultuurkapitalile tagastanud, kaotab toetuse saaja õiguse talle eraldatud toetusele ning Kultuurkapitalil on õigus antud toetus ümber jagada.
7. Lepingutingimuste muutmine on lubatud ainult poolte kokkuleppel kirjaliku avalduse ja ekspertkomisjoni otsuse alusel. Muudatused sõnastatakse lepingu lisana.
8. Lepingust tulenevad vaidlused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused lahendamisele vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele.
9. Toetuse/stipendiumi leping koostatakse kahes eksemplaris, millest mõlemale poolele jääb üks pabereksemplar või kahepoolselt allkirjastatud digitaalkoopia.   

Tulenevalt Eesti Kultuurkapitali seaduse muutumisest saab alates 2024. aasta II jaotusest Kultuurkapitalilt taotleda loometöötoetuse asemel loometöötasu. Seadusemuudatus ei too kaasa muutusi projektitoetuste või stipendiumi taotlemisel.

Loometöötasu maksmise eesmärk on võimaldada loomeinimesel pühenduda konkreetsele loomingulisele tegevusele või tööle, mille eesmärk on luua autori- või esitajaõiguse alla kuuluv teos, saada selle töö eest mõistlikku tasu ja sellele lisanduvad seadusega ettenähtud maksud.

 

Kes saavad loometöötasu taotleda?

Loometöötasu saavad taotleda füüsilised isikud iseendale. Loometöötasu ei saa kunstnikule taotleda organisatsioon või kunstnik ise läbi oma juriidilise keha. Loometöötasu võivad taotleda kõik loomeinimesed: vabakutselised, mitte vabakutselised, ravikindlustatud isikud, ravikindlustamata isikud, pensionärid, puuduva töövõimega isikud jt. Kui loometööl on konkreetne tellija, peab taotluse Kultuurkapitalile tegema tellija ja vormistama selle projektitoetuse taotlusena.

Millal saab loometöötasu taotleda?

Loometöötasu saab üldjuhul taotleda igast taotlusvoorust. Kõik erisused on kirjas sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide raha jagamise kordades.

Millised on loometöötasu määramise kriteeriumid?

Igal sihtkapitalil ja ekspertgrupil on omad kriteeriumid. Eelnevalt kokkulepitud ühist mõõdupuud ei ole, Kultuurkapital jääb piiride seadmisel paindlikuks. Nõudmised taotlejale on samad, mis loometöötoetuste puhul, taotluste menetlemise protsessi ei ole muudetud. Otsuse teevad eksperdid taotluse sisu ja arutelu põhjal ning kõik otsused sõltuvad olemasolevatest rahalistest vahenditest.

Milline leping sõlmitakse?

Loometöötasu maksmiseks sõlmitakse tähtajaline käsundusleping.  Käsundusleping on võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 619 kohaselt kahe osapoole vaheline leping, mille järgi kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Loometöötasu saajal tuleb lepingu lõppedes 60 päeva jooksul esitada eesmärgi täitmise kohta sisuline aruanne. Finantsaruannet esitama ei pea. 

Autori ja esitaja varalised õigused ei lähe üle Kultuurkapitalile.

Millised on loometöötasu taotlemise tingimused?

Taotlemise tingimused on suures osas samad, mis olid loometöötoetuse taotlemisel. Kõige suurem erinevus on, et küsida tuleb brutosummat, millest arvestatakse maha tulumaks ja muud seadusega ettenähtud maksed. Kultuurkapital maksab loometöötasult lisaks veel sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse. Taotluses tuleb ära näidata brutosumma ja taotluse blanketile monteeritud kalkulaator näitab kohe ära ka ligilähedase netosumma. Taotletav summa tuleb märkida selle järgi, mis on õiglane tasu konkreetse loometöö tegemise eest.

Enne taotluse esitamist tuleb üle lugeda vastava sihtkapitali või maakondliku ekspertgrupi raha jagamise kord ja esitada taotlus selles toodud nõuete järgi.

Kuidas tekib loometöötasu saajale ravikindlustus?

Loometöötasu saajal tekib õigus ravikindlustusele kui vähemalt üheks kuuks määratud loometöötasu brutosummalt arvutatud sotsiaalmaks on võrdne või suurem sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse kuumäärast. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär (brutotasu) on 2025. aastal 820 eurot. Taotleda võib ka sellest väiksemat loometöötasu, aga sel juhul ei taga see taotlejale ravikindlustust.

Veebruari taotlusvoorus eraldatud loometöötasu makstakse välja alates aprillist (kuu viimasel tööpäeval) ning ravikindlustus hakkab kehtima alates 11. maist.

Maikuu taotlusvoorus eraldatud loometöötasu makstakse välja alates juulist (kuu viimasel tööpäeval) ning ravikindlustus hakkab kehtima alates 12. augustist.

Augusti taotlusvoorus eraldatud loometöötasu makstakse välja alates oktoobrist (kuu viimasel tööpäeval) ning ravikindlustus hakkab kehtima alates 11. novembrist.

Novembri taotlusvoorus eraldatud loometöötasu makstakse välja alates järgmise aasta jaanuarist (kuu viimasel tööpäeval) ning ravikindlustus hakkab kehtima alates 11. veebruarist.

Kui loometöötasu määratakse näiteks üheks kuuks, tekib ravikindlustus maksimaalselt kaheks kuuks. Kui taotleja soovib ravikindlustust vähemalt neljaks kuuks, tuleb loometöötasu küsida kolmeks kuuks, 3x820 eurot ehk 2460 eurot. Taotleja pangakontole laekub sel juhul netotasuna ühes kuus ligikaudu 600 eurot. Lõplik netotasu muutub vastavalt sellele, kas taotleja on liitunud II pensionisambaga või mitte ja kas taotleja on pensionär või mitte.

 

Millised on loometöötasu väljamaksmise tingimused?

Väljamaksed võib jagada mitmeks osaks ehk mitme kuu vahel. Väljamakseid tehakse kuu viimasel tööpäeval, esimene väljamakse tehakse ülejärgmise kuu lõpus pärast taotluse esitamist. Loometöötasu võib välja maksta ka loomeperioodist lühema aja jooksul. Sellisel juhul näitab taotleja taotluses ära, mitmes osas ta soovib väljamakseid.

Kultuurkapital teeb väljamaksed maksuvaba tulu arvestamata, mis tähendab, et loometöötasult makstud makseid arvestatakse järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitades.

 

Kuidas makstakse loometöötasu mitteresidendile? 

Füüsiline isik, kes on teise riigi maksuresident ega tee tööd Eestis, peab saadud loometöötasult tasuma maksud selles riigis, kus ta töötab.

Kas loometöötasu on võimalik taotleda samaaegselt stipendiumiga?

Loometöötasu on võimalik taotleda samaaegselt stipendiumiga ainult siis, kui stipendiumi ja loometöötasu eesmärgid ei kattu. Stipendium on mõeldud enese arendamiseks ja õppimiseks ning stipendiumi puhul ei nõuta aruannet, ei oodata teost ega esitust. Sama asja eest kaks korda toetust küsida ei ole eetiline.

25. aprillil toimunud Kultuurkapitali teabepäeva salvestust saab järelkuulata.
(Teabepäeva salvestamise ajal tekkis Zoomis tehniline tõrge ja seoses sellega ei näe videos Margus Allikmaa slaide. Esitluse teemad ja teabepäeval esitatud loometöötasuga seotud küsimused on koondatud eelnevasse teksti.)

Projektitoetusest ei saa eraisik teisele eraisikule raha üle kanda lihtsalt panga ülekandega teise isiku kontole.

Aktsepteeritud ei ole ka sularahas tasu maksmised – näiteks kinnituskirja alusel, kus eraisik kinnitab, et on toetuse saajalt sularahas tasu kätte saanud.

Eraisik saab teisele eraisikule teenuse või töö eest tasu maksta kas arve alusel või töötasuna.

Kui makstakse arve alusel peab arve selgitusest tulema selgelt välja, mille eest tasu makstakse. Arve esitajal peab olema õigus teenuse või töö eest arve esitada (eraisikul ei ole õigust arvet esitada, arve saab esitada näiteks FIE).

Kui tasu makstakse töötasuna, siis on kaks võimalust:

1) Töötamine registreeritakse Maksuametis ja tasult makstakse kõik tööjõumaksud

Brutotasult peetakse kinni tulumaks, pensionikindlustus ja töötuskindlustusmakse ning  makstakse sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Näiteks, kui autor soovib saada tasu 2000 eurot (netotasu ehk raha kätte), siis tööjõumaksud sellelt tasult on kokku 1470 eurot.

Töötamine on vaja Maksuametis registreerida ning tasu väljamaksmisele järgneval kuul tuleb tasu deklareerida ja Maksuametile maksud üle kanda.

Maksude deklareerimine, töötamise registreerimine ja maksude tasumise kohta saab täpsemalt lugeda Maksuameti kodulehelt.

2) Ettevõtluskonto kaudu

Riik on kehtestanud lihtsustatud ehk soodsama võimaluse eraisikutele, et täita oma maksukohustust ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel.

Seadus kehtib eraisikult eraisikule teenuse või tehtud töö eest tasu maksmisel (näiteks kontserdi, lavastuse, juhendamise, esitluse, näituse vms tasud, samuti toimetamise, kujundamise jms tasud).

Soodsama maksukohustuse eelduseks on see, et tasu saaja on avanud LHV Pangas ettevõtluskonto (teistes pankades ei ole võimalik ettevõtluskontot avada).

Ettevõtluskonto kaudu tasu maksmine on kokkuvõttes oluliselt lihtsam ja ka soodsam. Näiteks, kui autoritasu makstakse välja ettevõtluskonto kaudu, siis ülekanne tuleb teha summas 2500 eurot, autorile jääb 2000 eurot ja maksukohustus on vaid 500 eurot.

Ettevõtluskonto toimib nii, et LHV Panga kontole laekunud summalt broneerib pank tulumaksu 20% ning kannab selle ise üle Maksuametile.

NB! Ettevõtluskonto omanik ei või olla FIE samal või sarnasel tegevusalal.

Ettevõtluskonto avanud inimesel ei ole kohustust end ettevõtjana registreerida ega tulude ja kulude arvestust pidada.  

Ettevõtluskonto kohta saab täpsemalt lugeda Maksuameti kodulehelt.

Füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE on füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega.
FIE ja temale kuuluv ettevõte kui majandusüksus, läbi mille ta tegutseb, ei ole juriidiline isik.

• FIE pakub kaupu või teenuseid oma nimel (iseseisvalt) teistele isikutele (ostjad/tellijad).
• FIE ei saa olla ise endale tööandjaks (ehk näiteks kontserdi eest tasu maksjaks), saata ennast lähetusse, maksta endale palka ja hüvitist isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest ega teha endale erisoodustusi.

Näiteks: eraisik esitab taotluse ja kirjutab taotluses, et esinemistasu eest arve esitab tema enda FIE, siis see ei ole seaduslik ja seega ei saa olla abikõlbulik.

 

Maksuameti lehelt saab selle kohta teavet põhjalikumalt:

https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/ettevotjale/fuusilisest-isikust-ettevotjale-fie

Kui teie projekt ei saa taotluse järgselt teostuda, kuna sündmus, õppereis või lähetus, milleks taotlesite, jääb ära või lükkub edasi teist mitte olenevatel põhjustel, võtke palun esimesel võimalusel ühendust selle Kultuurkapitali sihtkapitali või ekspertgrupi kuraatoriga, kust toetust taotlesite. Sealt saate vastavalt oma taotluse eripärale juhised, kuidas edasi toimida. Kultuurkapitali töötajate kontaktid

Kulka siseprotseduur lepingute puhul, mida ei saa taotlejast mitte-olenevatel põhjustel eesmärgipäraselt täita:

• Kui kulutusi tehtud ei ole ja on selge, et projekt ei saa teostuda, palume taotlejal lepingust loobuda ning toetuse summa tagasi maksta;

• Kui taotleja on juba teinud kulutusi, mis vastavad taotluses esitatutele, kuid on selge, et projekt ei saa lõplikult teostuda, palume esitada nende kulude kohta aruanne ning lisada sinna selgitus eesmärgi täitmata jätmise või selle osalise täitmise kohta;

• Kui esitatakse aruanne, kontrollib kuraator, kas nt reiside puhul on tehtud kindlustused ning kas on võimalik saada juba makstud reisiraha tagasi ning millised on olnud teised ettevalmistuskulud, mida on juba tehtud. Selle info edastab kuraator vastavale sihtkapitalile/MEG-le. Sihtkapital/MEG teeb otsuse, kas lepingus toodud toetuse kasutamise eesmärki saab muuta,  (nt. sündmusel osalemine muudetakse sündmusel osalemise ettevalmistamiseks). See on vajalik, kuna aruannet saab aktsepteerida vaid siis, kui lepingu eesmärk on täidetud;

• Iga vastav kaasus arutatakse sihtkapitali/MEGi ekspertide poolt läbi ja vajadusel küsitakse nõu Kultuurkapitali kontori tugipersonalilt. Võtame vajadusel lisaks ka juriidilist nõustamist;

• Võtame iga kaasuse ette juhtumipõhiselt ja tuleme taotlejatele vastu nii palju kui see on seaduste raames võimalik.