Kultuurkapitalist

Eesti Kultuurkapital on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Eesti Kultuurkapitali tegevuse aluseks on Eesti Kultuurkapitali seadus, mis võeti vastu 1. juunil 1994. aastal ja jõustus 1. juulil 1994.

Kultuurkapitali ülesanne on toetada

  • kaunite kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi edendamise, tutvustamise ja populariseerimise projekte
  • loomingulisi ühendusi
  • kultuuri- ja spordialaseid teadusuuringuid
  • kunsti- ja sporditegelaste mälestuste jäädvustamist
  • kultuuri- või spordialal andekaid ja arenguvõimelisi isikuid ning võimaldada neile enesetäiendamist
  • silmapaistnud kunsti- ja sporditegelasi (elutöötoetused) või nende surma puhul nende perekondi
  • riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist

Kultuurkapitali struktuur

Kultuurkapitali juhib 11-liikmeline nõukogu, mille koosseisu kuuluvad kultuuriminister esimehena, kultuuriministri nimetatud esindaja, rahandusministri nimetatud esindaja ning kaheksa sihtkapitalide poolt nimetatud esindajat. Nõukogu volituste tähtaeg on kaks aastat. Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus.

Kultuurkapitali tegevust juhib ja esindab juhataja, kelle nimetab kuni neljaks aastaks ametisse nõukogu.


Eesti Kultuurkapitali struktuuri kuulub kaheksa sihtkapitali, viisteist maakondlikku ekspertgruppi ja kolm nõukogu poolt algatatud tõlkeprogrammi.


Sihtkapital on Kultuurkapitali struktuuriüksus, mille ülesanne on Kultuurkapitali nõukogu poolt konkreetsele kultuurivaldkonnale eraldatud raha jaotamine esitatud taotluste alusel ja omal algatusel. Sihtkapitali tegevust korraldab sihtkapitali nõukogu, kuhu kuulub seitse vastaval kultuurialal tegutsevat isikut, kelle on esitanud vastava kultuuriala ühendused. Sihtkapitali koosseisu kinnitab kultuuriminister. Sihtkapitalide nõukogude volituste tähtaeg on kaks aastat, nõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid kuni nõukogu uue koosseisu kinnitamiseni. Sama isik võib järjest kuuluda sihtkapitali nõukogu kahte koosseisu.

Maakondlik ekspertgrupp on igas maakonnas tegutsev Kultuurkapitali struktuuriüksus, mille ülesanne on Kultuurikapitali nõukogu poolt maakonna kultuurivaldkonnale eraldatud raha jaotamine esitatud taotluste alusel ja oma algatusel. Ekspertgrupp koosneb viiest liikmest ja selle koosseisu kinnitab Kultuurkapitali nõukogu kaheks aastaks maakonna kultuurivaldkonnas tegutsevate isikute hulgast. Ekspertgrupi liikmed täidavad oma ülesandeid kuni uue koosseisu kinnitamiseni. Sama isik võib järjest kuuluda ekspertgrupi kahte koosseisu.

Kultuurkapitali tulu moodustub  

  • riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5% (stipendiumide, toetuste ja preemiate jagamiseks)
  • riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksust 47,8% (millest 60,6% eraldatakse riiklikult tähtsate kultuuriehitiste finantseerimiseks ja 35,6% stipendiumide, toetuste jagamiseks ning halduskuludeks, 3,8% kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks )
  • Kultuurkapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest
  • Kultuurkapitali vara paigutamisest saadud tulust
  • muust majandustegevusest saadavast tulust