Lepingute sõlmimine

Leping sõlmitakse Eesti Kultuurkapitali esindaja ja eralduse saaja või tema volitatud/seadusliku esindaja vahel.

Lepinguid on viite tüüpi:
• projektitoetuse leping (aruande kohustusega) tingimused
• tegevustoetuse leping (aruande kohustusega)
• loometöötasu käsundusleping (aruande kohustusega)
• stipendiumileping (ei kaasne kohustust aruande esitamiseks)
• toetusleping (ei kaasne kohustust aruande esitamiseks)

Lepingu eesmärgiks on sätestada poolte õigused ja kohustused Kultuurkapitali poolt antava loometöötasu/stipendiumi/toetuse kasutamisel.

Lepingus fikseeritakse ära, et saaja on avaldanud soovi saada toetust vormikohase taotluse edastamisega Kultuurkapitalile ning kinnitab, et kõik taotluses edastatud andmed on õiged. Kultuurkapital on taotluse läbi vaadanud ja teinud selle kohta otsuse, mille sisu on sätestatud lepingus.

Lepingu muutmine

Toetuse saaja on kohustatud  lepingu muutmise soovi korral esitama lepingu muutmise avalduse enne lepingus määratud aruande esitamise tähtaega.

Lepingu muutmise avaldus (Wordi fail) Täidetud avaldus saatke aadressile kulka@kulka.ee.

Kui projekt ei teostu, siis ei saa antud toetust kasutada teise projekti elluviimiseks.

Tulenevalt Eesti Kultuurkapitali seaduse muutumisest saab alates 2024. aasta II jaotusest Kultuurkapitalilt taotleda loometöötoetuse asemel loometöötasu. 

Loometöötasu maksmise eesmärk on võimaldada loomeinimesel pühenduda konkreetsele loomingulisele tegevusele või tööle, mille eesmärk on luua autori- või esitajaõiguse alla kuuluv teos, saada selle töö eest mõistlikku tasu ja sellele lisanduvad seadusega ettenähtud maksud.

 

Kes saavad loometöötasu taotleda?

Loometöötasu saavad taotleda füüsilised isikud iseendale. Loometöötasu ei saa kunstnikule taotleda organisatsioon või kunstnik ise läbi oma juriidilise keha. Loometöötasu võivad taotleda kõik loomeinimesed: vabakutselised, mitte vabakutselised, ravikindlustatud isikud, ravikindlustamata isikud, pensionärid, puuduva töövõimega isikud jt. Kui loometööl on konkreetne tellija, peab taotluse Kultuurkapitalile tegema tellija ja vormistama selle projektitoetuse taotlusena.

Millal saab loometöötasu taotleda?

Loometöötasu saab üldjuhul taotleda igast taotlusvoorust. Kõik erisused on kirjas sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide raha jagamise kordades.

Millised on loometöötasu määramise kriteeriumid?

Igal sihtkapitalil ja ekspertgrupil on omad kriteeriumid. Eelnevalt kokkulepitud ühist mõõdupuud ei ole, Kultuurkapital jääb piiride seadmisel paindlikuks. Nõudmised taotlejale on samad, mis loometöötoetuste puhul, taotluste menetlemise protsessi ei ole muudetud. Otsuse teevad eksperdid taotluse sisu ja arutelu põhjal ning kõik otsused sõltuvad olemasolevatest rahalistest vahenditest.

Milline leping sõlmitakse?

Loometöötasu maksmiseks sõlmitakse tähtajaline käsundusleping.  Käsundusleping on võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 619 kohaselt kahe osapoole vaheline leping, mille järgi kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Loometöötasu saajal tuleb lepingu lõppedes 60 päeva jooksul esitada eesmärgi täitmise kohta sisuline aruanne. Finantsaruannet esitama ei pea. 

Autori ja esitaja varalised õigused ei lähe üle Kultuurkapitalile.

Millised on loometöötasu taotlemise tingimused?

Taotlemise tingimused on suures osas samad, mis olid loometöötoetuse taotlemisel. Kõige suurem erinevus on, et küsida tuleb brutosummat, millest arvestatakse maha tulumaks ja muud seadusega ettenähtud maksed. Kultuurkapital maksab loometöötasult lisaks veel sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse. Taotluses tuleb ära näidata brutosumma ja taotluse blanketile monteeritud kalkulaator näitab kohe ära ka ligilähedase netosumma. Taotletav summa tuleb märkida selle järgi, mis on õiglane tasu konkreetse loometöö tegemise eest.

Enne taotluse esitamist tuleb üle lugeda vastava sihtkapitali või maakondliku ekspertgrupi raha jagamise kord ja esitada taotlus selles toodud nõuete järgi.

Kuidas tekib loometöötasu saajale ravikindlustus?

Loometöötasu saajal tekib õigus ravikindlustusele kui vähemalt üheks kuuks määratud loometöötasu brutosummalt arvutatud sotsiaalmaks on võrdne või suurem sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse kuumäärast. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär (brutotasu) on 2025. aastal 820 eurot. Taotleda võib ka sellest väiksemat loometöötasu, aga sel juhul ei taga see taotlejale ravikindlustust.

Kui loometöötasu määratakse näiteks üheks kuuks, tekib ravikindlustus maksimaalselt kaheks kuuks. Kui taotleja soovib ravikindlustust vähemalt neljaks kuuks, tuleb loometöötasu küsida kolmeks kuuks, 3x820 eurot ehk 2460 eurot. Taotleja pangakontole laekub sel juhul netotasuna ühes kuus ligikaudu 600 eurot. Lõplik netotasu muutub vastavalt sellele, kas taotleja on liitunud II pensionisambaga või mitte ja kas taotleja on pensionär või mitte.

 

Millised on loometöötasu väljamaksmise tingimused?

Väljamaksed võib jagada mitmeks osaks ehk mitme kuu vahel. Väljamakseid tehakse kuu viimasel tööpäeval, esimene väljamakse tehakse ülejärgmise kuu lõpus pärast taotluse esitamist. Loometöötasu võib välja maksta ka loomeperioodist lühema aja jooksul. Sellisel juhul näitab taotleja taotluses ära, mitmes osas ta soovib väljamakseid.

Veebruari taotlusvoorus eraldatud loometöötasu makstakse välja alates aprillist (kuu viimasel tööpäeval) ning ravikindlustus hakkab kehtima alates 11. maist.

Maikuu taotlusvoorus eraldatud loometöötasu makstakse välja alates juulist (kuu viimasel tööpäeval) ning ravikindlustus hakkab kehtima alates 12. augustist.

Augusti taotlusvoorus eraldatud loometöötasu makstakse välja alates oktoobrist (kuu viimasel tööpäeval) ning ravikindlustus hakkab kehtima alates 11. novembrist.

Novembri taotlusvoorus eraldatud loometöötasu makstakse välja alates järgmise aasta jaanuarist (kuu viimasel tööpäeval) ning ravikindlustus hakkab kehtima alates 11. veebruarist.

Kas  loometöötasult tehtud maksed on nähtavad sinu maksudeklaratsioonis eeltäidetud andmete hulgas?
Eesti Kultuurkapital  esitab Maksu- ja Tolliametile (MTA) TSD deklaratsiooni. Need andmed kajastuvad sinu eeltäidetud tuludeklaratsioonis rubriigis „Tulu Eestis“ koos kinnipeetud tulumaksu ja sotsiaalmaksu andmetega. Loometöötasu ei pea sa ise eraldi maksudeklaratsioonile lisama.

Hea teada! Kultuurkapital teeb väljamaksed maksuvaba tulu arvestamata.
See tähendab, et loometöötasult peetakse tulumaks kinni täies mahus. Maksuvaba tulu arvestatakse alles järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel – siis võib osa kinnipeetud tulumaksust Sulle tagasi tulla.

Laekunud makseid saab vaadata e-MTA lehelt.

 

Kuidas makstakse loometöötasu mitteresidendile? 

Füüsiline isik, kes on teise riigi maksuresident ega tee tööd Eestis, peab saadud loometöötasult tasuma maksud selles riigis, kus ta töötab.

Kas loometöötasu on võimalik taotleda samaaegselt stipendiumiga?

Loometöötasu on võimalik taotleda samaaegselt stipendiumiga ainult siis, kui stipendiumi ja loometöötasu eesmärgid ei kattu. Stipendium on mõeldud enese arendamiseks ja õppimiseks ning stipendiumi puhul ei nõuta aruannet, ei oodata teost ega esitust. Sama asja eest kaks korda toetust küsida ei ole eetiline.

25. aprillil 2024 toimunud Kultuurkapitali teabepäeva salvestust saab järele kuulata.
(Teabepäeva salvestamise ajal tekkis Zoomis tehniline tõrge ja seoses sellega ei näe videos Margus Allikmaa slaide. Esitluse teemad ja teabepäeval esitatud loometöötasuga seotud küsimused on koondatud eelnevasse teksti.)

Projektitoetusest ei saa eraisik teisele eraisikule raha üle kanda lihtsalt panga ülekandega teise isiku kontole.

Aktsepteeritud ei ole ka sularahas tasu maksmised – näiteks kinnituskirja alusel, kus eraisik kinnitab, et on toetuse saajalt sularahas tasu kätte saanud.

Eraisik saab teisele eraisikule teenuse või töö eest tasu maksta kas arve alusel või töötasuna.

Kui makstakse arve alusel peab arve selgitusest tulema selgelt välja, mille eest tasu makstakse. Arve esitajal peab olema õigus teenuse või töö eest arve esitada (eraisikul ei ole õigust arvet esitada, arve saab esitada näiteks FIE).

Kui tasu makstakse töötasuna, siis on kaks võimalust:

1) Töötamine registreeritakse Maksuametis ja tasult makstakse kõik tööjõumaksud

Brutotasult peetakse kinni tulumaks, pensionikindlustus ja töötuskindlustusmakse ning  makstakse sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Näiteks, kui autor soovib saada tasu 2000 eurot (netotasu ehk raha kätte), siis tööjõumaksud sellelt tasult on kokku 1470 eurot.

Töötamine on vaja Maksuametis registreerida ning tasu väljamaksmisele järgneval kuul tuleb tasu deklareerida ja Maksuametile maksud üle kanda.

Maksude deklareerimine, töötamise registreerimine ja maksude tasumise kohta saab täpsemalt lugeda Maksuameti kodulehelt.

2) Ettevõtluskonto kaudu

Riik on kehtestanud lihtsustatud ehk soodsama võimaluse eraisikutele, et täita oma maksukohustust ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel.

Seadus kehtib eraisikult eraisikule teenuse või tehtud töö eest tasu maksmisel (näiteks kontserdi, lavastuse, juhendamise, esitluse, näituse vms tasud, samuti toimetamise, kujundamise jms tasud).

Soodsama maksukohustuse eelduseks on see, et tasu saaja on avanud LHV Pangas ettevõtluskonto (teistes pankades ei ole võimalik ettevõtluskontot avada).

Ettevõtluskonto kaudu tasu maksmine on kokkuvõttes oluliselt lihtsam ja ka soodsam. Näiteks, kui autoritasu makstakse välja ettevõtluskonto kaudu, siis ülekanne tuleb teha summas 2500 eurot, autorile jääb 2000 eurot ja maksukohustus on vaid 500 eurot.

Ettevõtluskonto toimib nii, et LHV Panga kontole laekunud summalt broneerib pank tulumaksu 20% ning kannab selle ise üle Maksuametile.

NB! Ettevõtluskonto omanik ei või olla FIE samal või sarnasel tegevusalal.

Ettevõtluskonto avanud inimesel ei ole kohustust end ettevõtjana registreerida ega tulude ja kulude arvestust pidada.  

Ettevõtluskonto kohta saab täpsemalt lugeda Maksuameti kodulehelt.

Füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE on füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega.
FIE ja temale kuuluv ettevõte kui majandusüksus, läbi mille ta tegutseb, ei ole juriidiline isik.

• FIE pakub kaupu või teenuseid oma nimel (iseseisvalt) teistele isikutele (ostjad/tellijad).
• FIE ei saa olla ise endale tööandjaks (ehk näiteks kontserdi eest tasu maksjaks), saata ennast lähetusse, maksta endale palka ja hüvitist isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest ega teha endale erisoodustusi.

Näiteks: eraisik esitab taotluse ja kirjutab taotluses, et esinemistasu eest arve esitab tema enda FIE, siis see ei ole seaduslik ja seega ei saa olla abikõlbulik.

 

Maksuameti lehelt saab selle kohta teavet põhjalikumalt:

https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/ettevotjale/fuusilisest-isikust-ettevotjale-fie

Kui teie projekt ei saa taotluse järgselt teostuda, kuna sündmus, õppereis või lähetus, milleks taotlesite, jääb ära või lükkub edasi, võtke palun esimesel võimalusel ühendust selle Kultuurkapitali sihtkapitali või ekspertgrupi kuraatoriga, kust toetust taotlesite. Sealt saate vastavalt oma taotluse eripärale juhised, kuidas edasi toimida. Kultuurkapitali töötajate kontaktid

Kulka siseprotseduur lepingute puhul, mida ei saa taotlejast mitte-olenevatel põhjustel eesmärgipäraselt täita:

• Kui kulutusi tehtud ei ole ja on selge, et projekt ei saa teostuda, palume taotlejal lepingust loobuda ning toetuse summa tagasi maksta;

• Kui taotleja on juba teinud kulutusi, mis vastavad taotluses esitatutele, kuid on selge, et projekt ei saa lõplikult teostuda, palume esitada nende kulude kohta aruanne ning lisada sinna selgitus eesmärgi täitmata jätmise või selle osalise täitmise kohta;

• Kui esitatakse aruanne, kontrollib kuraator, kas nt reiside puhul on tehtud kindlustused ning kas on võimalik saada juba makstud reisiraha tagasi ning millised on olnud teised ettevalmistuskulud, mida on juba tehtud. Selle info edastab kuraator vastavale sihtkapitalile/MEG-le. Sihtkapital/MEG teeb otsuse, kas lepingus toodud toetuse kasutamise eesmärki saab muuta,  (nt. sündmusel osalemine muudetakse sündmusel osalemise ettevalmistamiseks). See on vajalik, kuna aruannet saab aktsepteerida vaid siis, kui lepingu eesmärk on täidetud;

• Iga vastav kaasus arutatakse sihtkapitali/MEGi ekspertide poolt läbi ja vajadusel küsitakse nõu Kultuurkapitali kontori tugipersonalilt. Võtame vajadusel lisaks ka juriidilist nõustamist;

• Võtame iga kaasuse ette juhtumipõhiselt ja tuleme taotlejatele vastu nii palju kui see on seaduste raames võimalik.

Hea teada

• Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina või riigiabina, järgitakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni vastavates määrustes ning konkurentsiseaduses sätestatut. Vähese tähtsusega abi jääki saab kontrollida Rahandusministeeriumi registrist.
• Taotluse koostamise kohta saate nõu esmaspäevast neljapäevani kell 10-17, reedel kell 10-16 telefonidel 6 999 150, 5 12 0295 või kulka@kulka.ee

Tagasiside

Taotluste läbivaatamise järel saadetakse kõikidele taotlejatele kirjalik vastus otsusest taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta hiljemalt taotluste esitamise tähtajale järgneva kvartali teisel nädalal.

Info eraldatud preemiate/stipendiumide/toetuste kohta avaldatakse Kultuurkapitali veebilehel.