Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitas 2022. aasta auditeeritud majandusaruande ja tegevusaruande

Kultuurkapitali iga-aastase eelarve koostamise aluseks on Rahandusministeeriumi poolt tehtav alkoholi- ja tubakaaktsiisimaksu ning hasartmängumaksu laekumiste prognoos järgmiseks eelarveaastaks. Alkoholi- ja tubakaaktsiisist laekub seaduse alusel Kultuurkapitalile 3,5% ning hasartmängumaksust 47,8%. Kui aktsiisist laekuv tulu läheb 100% kunsti, rahvakultuuri ja spordi edendamiseks, siis hasartmängumaksust läheb osa, täpsemalt 60,6% riiklikult oluliste kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks. Need kaks laekumist annavad valdava osa Kultuurkapitali tuludest. Vara paigutamisest, majandustegevusest või annetustest ja pärandustest saadav tulu on mõni protsent.

Suurimaks kulugrupiks, kuhu Kultuurkapitali tulud vastavalt seadusele suunatakse, on eraldised toetuste, stipendiumite ja preemiate jagamiseks. 2022. aastal jagati vastavaid toetusi kokku 24,7 miljonit eurot (21,4 miljonit eurot 2021. aastal), mis jagunes omakorda: sihtkapitalidele toetuste jagamiseks 18,8 miljonit, maakondlikele ekspertgruppidele toetuste jagamiseks 2,9 miljonit eurot ning nõukogule toetuste jagamiseks 1,9 miljonit eurot.

 

2022. aasta hasartmängumaksu laekumisest 60,6% ehk 13,6 miljonit eurot suunati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste sihtfinantseerimiseks.

 

2022. aastal laekus Kultuurkapitalile taotlusi kokku 16 334, mis on üle aegade kõige suurem taotluste arv, ületades aasta varem esitatud taotluste arvu 17,4%.  Taotluste rahaline maht kasvas proportsionaalselt taotluste arvuga ja kokku esitati 2022. aastal taotlusi 60,9 miljoni euro eest.  Küsitud toetuste rahalisest mahust rahuldati 2022. aastal 41%, 2021. ja 2020. aastal oli vastav suhtearv 44% ja 2019. aastal 45%.

 

Eesti Kultuurkapitali aastaaruanded leiab siit.