Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp kuulutas välja 2020 aasta parimad 

Preemiasaajate tunnustamine toimub 27. mail algusega kell 18.00 A.H.Tammsaare Muuseumis Vargamäel, Järvamaa Kultuurihiies.

Kultuuritegija preemia:

ANU PINK „Näituse „Meie argipäeva vidusepidamise aeg“ korraldamise eest“

Anu Pingi tegevus pärandkultuuri teadvustamisel, elavdamisel ja viimisel nii inimeste tegevustesse kui südametesse on olnud pikaajaline ja muljetavaldavalt tulemuslik. Anu asutas facebooki grupi nimega „Kudujate koopiaklubi“ 2013. aastal. Kudujate koopiaklubisse kuulub üle 200 liikme, nende seas ka inimesi, kes ei ela Eestis. 2018. aastal algul algatas Anu koopiaklubi Muhu-projekti, mis tähendas seda, et ta kutsus üles klubi liikmeid kuduma 2019. aasta jaanipäevaks ehtsad Muhu sukad. Siis tuli idee osaleda ERMi osalussaali näituste konkursil „Tee ise näitus“ ja korraldada maailma suurim Muhu sukkade näitus. Algselt 2020. aasta algul toimuma pidanud näitus lükkus augustikuusse ja avati Eesti Rahva Muuseumis 2020. augusti algul. Näituse kuraatorina on Anu väga põhjalik, lisaks koopiaklubi kudujate sukkadele on näitusel kõik Muhu sukad, mis üldse Eesti muuseumites on, ehk siis näitusel saab uudistada 150 erinevat sukka. Anu koostas ka näituse kataloogi ja ta teeb aeg-ajalt näitusel ka kuraatorituuri.

Anu Pingi tegemisi 2020. aastast:  

     •  Raamatu „Hiiumaa kindad“ kaasautor, toimetaja, mustrite digitaliseerija ja fotode autor;

     •   Raamatu „Esiemade käsitööpitside uus elu“ toimetaja ja mustrite digitaliseerija;

     •    Raamatu „Läänemaa rahvarõivad“ pärandtehnoloogiline toimetaja

     •   Raamatu „Siiri rätid 2“ toimetaja ja fotode autor

     •   „Saara kudumiskool“ - Eesti kudumiskultuuri töövõtteid tutvustavad videod.

Anu õpetab TÜ Viljandi kultuuriakadeemias oskuste didaktikat ja tekstiilitehnoloogiat ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis silmuskudumist.

Anu tegevus meie kultuuriloo elushoidmisel ja uuele elule ärgitamisel on olnud silmapaistev. Kuna tegevused on juba varasemalt olnud sellised, kus palju saab tehtud interneti vahendusel, siis on see erilist tähelepanu saanudki käesoleval aastal, kus silmast-silma kohtumised pole sageli võimalikud.

Kultuurisündmuse preemia:

„KALJU LEPIK 100“

Preemia saaja: Koeru Kultuurimaja

Käesoleval aastal tähistati suurejooniliselt Järvamaal Koerust pärit luuletaja Kalju Lepiku 100. sünniaastapäeva. Ürituste korraldusmeeskonda kuulusid mitmed organisatsioonid: Ajakeskus Wittenstein, Koeru Kultuurimaja, Koeru meeste luuleklubi, Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts, Koeru Haridus- ja Kultuuriselts, Koeru Raamatuklubi Vaimuvalgus, Koeru Keskkool, Järva Vallavalitsus, Koeru Raamatukogu.

Juubeliaasta ettevalmistused algasid juba 14. märtsil 2019, kui kuulutati Koerus, Aruküla mõisas, välja Kalju Lepiku auks kavandatava mälestusmärgi ideekavandi konkurss ja selleks annetuste kogumine.

Käesoleval aastal toimus 4 suuremat ettevõtmist, tähistamaks Kalju Lepiku 100. sünniaastapäeva: avaüritus Paide Vallimäel 13.06. 2020; konverents ja mälestusmärgi avamine 03.10.2020 Koerus Aruküla mõisas ja pargis ning luulevõistlus 10.10.2020 Koeru Kultuurimajas.

Erinevate ettevõtmiste taga olid erinevad organisatsioonid, kuid kõikidesse ettevõtmistesse andsid oma panuse Koeru Kultuurimaja direktor Eva Linno ja kunstiline juht Krista Jürgens.

Kalju Lepik avaldas luuleloomingut juba kooliaastatel Koerus ja Tartus. 1944. aastal emigreerus ta Rootsi. Koos abikaasa Astaga olid nad võõrsil aktiivsed eestluse hoidjad. Kalju oli Balti Arhiivi juhataja, kuulus Eesti Rahvusnõukogu juhatusse, oli aastaid Välismaise Kirjanike Liidu esimees. Koos abikaasaga säilitasid nad sidemed kodumaaga. Pärast Eesti taasiseseisvumist olid nad sagedased külalised kodukandis. Nad osalesid paljudel kultuuriüritustel ja toetasid siinseid ettevõtmisi. Kalju oli Koeru raamatuklubi Vaimuvalgus auliige.

Palju õnne!

Järva Teataja : "Kultuuripreemiate saajaid tunnustatakse kultuurihiies"


Meie missioon

Toetame kultuuri ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu

Loe rohkem Kultuurkapitali kohta