Saaremaa kultuuripreemiad on jagatud
12. jaanuaril anti Nasva klubis üle Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupi aastapreemiad kultuuritegelastele.
Saaremaa Kultuuripärl 2022 preemia pälvis Tiiu Tammoja mitmekülgse rahvusvahelise kultuuriprogrammi elluviimise eest
Tiiu Tammoja on Kuressaare Kultuurikeskuse juhatajana viimase 12 aasta jooksul oluliselt värskendanud ja uuendanud Kuressaare kultuurimaastikku, olles ühelt poolt initsiaator uuetele väljakutsetele ning teisalt hoides juba traditsiooniliste ürituste kõrget taset. Möödunud aastal tegi ta Saaremaa kultuuri mõistes ajalugu, ehitades üles kogupereooperi projekti „Võluflööt“, kus kohalik kogukond koos Saaremaa suurima ooperistaari Ain Angeriga pani kultuurikeskuse laval püsti tõelise ooperi. Samuti on ta viimastel aastatel toonud kultuurikeskuse lavale alati järjest mitmekülgsema ja rahvusvahelisema kultuuriprogrammi ning viinud veelgi laiemalt ja edukamalt Merepäevad üle saare väikesadamatesse. Märkimist väärivad ka tema korraldatud erilised valgusetendused.
Aastapreemiad said:
Lii Pihl Saaremaa kunstimaastiku rikastamise eest
Kuressaare Kultuurivara kunstikuraator Lii Pihl on Saaremaa kultuuri- ja kunstieluga seotud aastast 1995, mil temast sai MTÜ Kuressaare Raeühing tegevdirektor. Sest peale on ta kureerinud raegaleriis ja kultuurikeskuses üle 600 näituse, läbi viinud arvukalt galeriitunde ja töötubasid. Koos Saaremaa kunstiklubi initsiatiivgrupiga korraldas Lii eelmisel suvel esimest korda Saare- ja Muhumaal toimunud suurt kunstifestivali Saarte ArtFest, deviisi all Kunst On Kohal. Kahe päeva jooksul sai erinevatest kunstisündmusest osa hinnanguliselt paar tuhat inimest. Festivali raames toimusid kohtumised kunstnikega, kunstiajaloolised retked Kuressaares, ühismaalimised linnaruumis ja kuursaalis, tutvumisreisid maakonna ilusamatesse aedadesse, tähistati Saaremaa Kunstistuudio 30. tegutsemisaastat, avati näitusi ja peeti maha suur kunstirahva pidu.
Kairit Sepp tulemusliku töö eest noote lauljate koolitamisel ja aktiivse kontserttegevuse eest Saaremaal
Kairit Sepp töötab Kuressaare muusikakoolis laulusolistide õpetajana. Oma lapsesõbraliku, noortepärase ja energilise tööstiiliga leiab ta kergesti õpilastega ühise keele ja suudab tekitada tunnis sundimatu, samas töise atmosfääri. Solistiõppe loomulikuks osaks on aktiivne kontserttegevus ja osalemine erinevatel mõõduvõtmistel. Selles osas on tema õpilased olnud väga produktiivsed ja üsna stabiilselt edukad. Ikka on jätkunud õpetajal entusiasmi osaleda kõikvõimalikel konkurssidel ja esinemistel. Aastatepikkune viljakas koostöö on tal kujunenud Toomas Tanguga. Sageli kõlab laulude saateks just kitarr või siis saatebänd klaveri ja basskitarri näol. Selline professionaalne saatemuusika omab noortele lauljate arengule kindlasti tugevat positiivset mõju. Kindlasti ei saa alahinnata ka sellise duo mõju Saaremaa tantsumuusika maastikul.
Ester Soe Saare maakonna 52. laulupeo “Teel” kunstilise juhtimise eest
Eena Mark Saare maakonna 47. Tantsupeo “Tuules” kunstilise juhtimise eest
Esimest korda toimusid Saare maakonna laulupidu ja tantsupidu samal aastal. Sellest lähtuvalt oli üle saarte näha tunnuslauset "Sel suvel saarlane laulab ja tantsib" ning loodi pidude vahel siduspunkte.
Ühine oli ka kahe peo koduleht ning tänuüritus. Selline koostegemine lõi tugevad eeldused rahvakultuuri eri valdkondade sidumiseks ka järgnevatel aastatel ja igapäevases töös. Lisaks toredale ühistegemisele oli pidude kunstiline tase väga kõrge ning ettevalmistus äärmiselt põhjalik. Mõlemad suurpeod jätsid sügava emotsiooni ning ühendasid läbi traditsiooni edasikandmise kõiki osalejaid - nii korraldajaid, lauljaid, tantsijaid kui ka publikut.
Mare Kallas Laimjala kandi kultuuripärandi hoidmise ja jäädvustamise eest
Mare Kallas on Laimjalas aktiivne kogukonna liige, kes on oma südameasjaks võtnud mitmete projektide kirjutamise ja eestvedamise. Kohaliku kogukonda kaasa haarates on tema eestvedamisel korraldatud rahvakalendritähtpäevade tähistamist, Laimjala saanud endale kauni bussiootepaviljoni jpm. Eelmisel aastal sai lõpule viidud mitmeaastane projekt „Mastid mäletavad“, mis liitis kohalikku kogukonda läbi ühistegevuse. Projekti tulemusena ilmus raamat „Helene - mastid mäletavad“ - lugu purjelaev Helenest ja sellega 1944. aasta sügisel Kõiguste sadamast Rootsi sõjapakku läinud inimeste üleelamistest ning Kõiguste sadamas sai avatud mälupaik punavõimu eest põgenenud 483-le Eestimaa inimesele.
Pildil on vasakult Lii Pihl, Tiiu Tammoja, Marie Saarkoppel, Matis Männa, Eena Mark, Kairit Sepp, Ester Soe.
Foto autor Valmar Voolaid.