Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamine ja renoveerimine
Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Eesti Kultuurkapital võib toetada korraga mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist.
Kultuurkapitali tulud, mida saab toetuste, preemiate ja stipendiumitena välja maksta, laekuvad põhiliselt kahest maksust: a) tubaka- ja alkoholiaktsiisist (3,5%), b) hasartmängumaksust (47,8%). Kui aktsiisist laekuv tulu läheb 100% kunsti, rahvakultuuri ja spordi edendamiseks, siis hasartmängumaksust läheb sihtotstarbeliselt osa, täpsemalt 60,6% riiklikult oluliste kultuuriehituste rajamiseks ja renoveerimiseks.
Ajalugu
2001. aastal töötasid Rahandusministeerium ja Kultuuriministeerium välja riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise rahastamise skeemi, mille nurgakiviks või aluseks oli hasartmänguseaduse muudatus. Muudatuse kohaselt, mis võeti vastu Riigikogus 13. märtsil 2002, kasvas oluliselt hasartmängu maks ja kogu see kasvik suunati Kultuurkapitalile. Sama aasta 9. oktoobril muudeti ka Eesti Kultuurkapitali seadust ja sinna lisati punktid, mis panid Kultuurkapitalile kohustuse toetada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Esialgne seadus lubas üheaegselt toetada kuni kahte objekti.
23. novembril 2022 võttis Riigikogu vastu seaduse, mis võimaldab Eesti Kultuurkapitalil toetada ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist senise kahe asemel. Seadusega sätestati, et Eesti Kultuurkapital võib toetada korraga mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist. Samuti on seaduse järgi võimalik toetada pingereas tagapool asuvat objekti varem kui eespool asuvat objekti, kui pingereas eespool oleva kultuuriehitise ettevalmistus ei võimalda toetust eraldada.
15. märtsil 2024 andis Kultuurkapitali nõukogu heakskiidu Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehitamiseks Kultuurkapitali vahenditest. Kultuurkapital eraldab uue telemaja ehitamiseks investeeringutoetust 62 miljonit eurot.
Kultuuriehitised
5. novembril 1996 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta, milles nähti ette alustada Eesti Kunstimuuseumi uue peahoone (KUMU) ehitust 1999. aastal. Aastatel 1999 ja 2000 finantseeriti projekteerimist riigieelarvest.
KUMU (Eesti KunstimuuseumI peahoone), ERM (Eesti Rahva Muuseum), EMTA (Eesti Muusikaakadeemia)
Uue Eesti Rahva Muuseumi (ERM) hoone ehitustööd Raadil
pidid algama 2009. aastal ja hoone valmima 2011. aastal. Hoone ehitamise
rahastamiseks taotleti toetust Euroopa Komisjonilt. Aastatepikkune taotlusprotsess lõppes
2012. aastal komisjoni soovitusega rahastamistaotlus tagasi võtta, et ei peaks
hakkama ette valmistama eitavat otsust. Peaminister Andrus Ansip kinnitas 13. veebruaril 2012, et Eesti riik ehitab
muuseumi igal juhul selle projekti järgi valmis, rahastades seda Eesti Kultuurkapitali kaudu. 30. aprillil 2013 pani Eesti
president Toomas-Hendrik
Ilves Eesti Rahva
Muuseumi uue hoone nurgakivi Raadil. Hoone ametlik avamine toimus 29.
septembril 2016; külastajatele avati hoone 1. oktoobril 2016. Kultuurkapital võttis kohustuse rahastada
hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud
summadest ERMi uue hoone rajamist maksimaalselt summas 75,693 miljonit
eurot. Aastatel 2013–2016 finantseeris Eesti Kultuurkapital Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitust kokku
summas 37,1 miljonit eurot. Aastatel 2017 - 2021 finantseeris Eesti Kultuurkapital Eesti Rahva
Muuseumi ehituse tagasimakseid kokku summas 35,3 miljonit eurot ning 2022. aastal summas
3 227 616 eurot. 2022. aasta juulis lõppes Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehituse lepingujärgne
finantseerimine ning Eesti Rahva Muuseumi (ERMi) hoone ehitamise rahastus
Kultuurkapitali vahenditest on lõppenud.
Eesti Muusikaakadeemia (EMTA ) uue kontserdi- ja teatrimaja pidulik avamine toimus 28. septembril 2019 ja sellega tähistati ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. juubelit. Uus hoone ja märkimisväärselt laienenud võimalused tänapäevase õppetöö korraldamiseks pöörasid uue lehekülje Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia ajaloos. Kontserdimaja elegantne sisekujundus, suurepärane akustika ja mugav asukoht linna südames võimaldavad EMTA saalikompleksil saada Tallinna uueks muusikaliseks sümboliks.
2017. aastal sõlmis Eesti Kultuurkapital Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia juurdeehituse avalikus
kasutuses oleva kontserdisaali rajamise finantseerimiseks vastavalt Kultuurkapitali nõukogu otsusele
lepingu summas kuni 5 miljonit eurot. Ehituse perioodil 2017–2019 toetati saali rajamist
summas 2,8 miljonit eurot.
Aastatel 2020 ja 2021 kokku summas 2 040 000 eurot ning 2022. aastal summas
146 249 eurot. 2022. aasta
märtsis tehti viimane ülekanne ning nüüdseks on Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) saali osa ehitamise
rahastus lõppenud.
Alates 13. septembrist 2021 on Riigikogu otsustuse kohaselt Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida järgmine:
-
Tartu
südalinna kultuurikeskus
-
Narva Kreenholmi kultuurikvartal “Manufaktuur”
-
Arvo
Pärdi nimeline muusikamaja
-
Rahvusooperi
praeguse hoone juurdeehitus (esialgne ettepanek)
-
Tallinna
Filmilinnak
Tartu
südalinna kultuurikeskus
19. detsembril 2022 allkirjastasid Tartu linnapea Urmas Klaas ja Eesti Kultuurkapitali juht Margus Allikmaa Tartu raekojas lepingu Tartu südalinna kultuurikeskuse rahastamiseks. Lisaks andsid kultuuriminister Piret Hartman ja linnapea Urmas Klaas allkirjad ühiste kavatsuste protokollile, millega hakatakse kavandama Tartu Kunstimuuseumi sihtasutuse asutamist.
Südalinna kultuurikeskuse rahastamislepingu alusel finantseerib Eesti Kultuurkapital kultuurikeskuse ehitamist 67% ulatuses, Tartu linna panus on 33%. Kultuurikeskuse hinnanguline maksumus on 73,7 miljonit eurot (koos käibemaksuga 88,4 miljonit eurot). Hinnangulist maksumust korrigeeritakse ehitushinnaindeksiga enne kultuurikeskuse ehitamise lepingu sõlmimist, mis tänase kava kohaselt on 2026. aasta teises pooles.
Arvo
Pärdi nimeline muusikamaja
11. aprillil 2023 allkirjastasid Rakvere linn ja Eesti Kultuurkapital Arvo Pärdi nimelise muusikamaja valmimise rahastuslepingu, mille kogumaht on hinnanguliselt 23 miljonit eurot.
Riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja kuuluva Rakvere Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ehitamist rahastatakse Eesti Kultuurkapitali eelarvest enam kui 90 protsendiga ehk kuni 21 miljoni euroga. Ülejäänud summa eraldab Rakvere linn.
Vaata teema kohta kajastusi:
Tallinn kinnitas uue telemaja detailplaneeringu
Kultuurkapitali nõukogu andis ERR-i uue telemaja ehitamisele rohelise tule
Riigikogu võttis vastu otsuse Estonia juurdeehituse rajamise toetuseks
Riigikogu kultuurikomisjon kiitis heaks kultuuriministri ettepaneku rahastada Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uue telemaja rajamist riiklikult tähtsa kultuuriehitisena.
Riigikogu võttis vastu uue kultuuriehitise rahastamist võimaldava seaduse
Heidy Purga: kultuuripoliitikat ootab ees põhimõtteline muutus
Estonia juurdeehitust tõenäoliselt riigi eriplaneeringuga rajada ei saa
Kultuurikomisjon soovib Estonia juurdeehituse rajada riigi eriplaneeringuga
Riigikogu kultuurikomisjon toetab ERR-i uue telemaja kiiremat väljaehitamist
Ott Maaten: Estonia juurdeehituse valmimise aluseks on koostöö
Rakveres allkirjastati muusikamaja ehitusleping
Kavandatav seadusemuudatus lubaks kultuurkapitalil rahastada veel üht riiklikult tähtsat ehitist
Estonia juurdeehitis – kuidas edasi?
Estonia linnaehituslikud võimalused
Südalinna kultuurikeskuse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo OÜ Kolm Pluss Üks võistlustööga „Paabel“
Rakveres allkirjastati Arvo Pärdi muusikamaja rahastusleping
Kultuurkapital toetab Arvo Pärdi muusikamaja ehitust 21 miljoni euroga
Allikmaa: Tallinna filmilinnaku ehitus läheb sel aastal
lahti
Tartu volikogu algatas südalinna kultuurikeskuse detailplaneeringu
Tartu linn jõudis Kultuurkapitaliga kokkuleppele südalinna kultuurikeskuse rahastamises
SIRP: Kultuuriehitistest minevikus ja tulevikus
Riigikogus vastu võetud seadus võimaldab samal ajal kerkida mitmel kultuuriehitisel
Kultuurkapitali hea rahaline seis lubaks rajada korraga kolme ehitist
Tartu SÜKU rahastus ootab kultuurikomisjoni otsust
Allikmaa: riiklikult tähtsate kultuuriobjektide järjekorra võiks üle vaadata
Uus linnavõim võtab Estonia ja filmilinnaku uuesti arutelu alla
Riigikogu kinnitas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea
Riigikogu lisas filmilinnaku riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja
Kultuurikomisjon teeb ettepaneku nelja riiklikult tähtsa kultuuriehitise nimetamiseks
Riigikogu kultuurikomisjon selgitas välja 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut
VIDEO: Komisjon sai ülevaate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekutest, 3. november 2020
Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekud, 3. november 2020
Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekud, 2. november 2020
Ettepanekud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimetamiseks
Kertu Saks: milline kultuuriobjekt valmib järgmisena?
Üleskutse arutelule: mis võiks olla järgmised Kultuurkapitali rahastatud kultuuriehitised?