Sihtkapitalid teevad tihedat sisulist koostööd ja vahetavad informatsiooni projektide osas, millel on kokkupuutepunktid mõlema sihtkapitali valdusalaga ja mille jaoks taotletakse toetust mõlemast sihtkapitalist, nagu näiteks disainiprojektid, kunsti ja arhitektuuri ühendavad projektid, installatiivsed, valguskunsti-, linnaruumikunsti jm projektid.
Sihtkapitalideni on jõudnud signaale, et selliste projektide autorid ei ole kindlad, millisesse sihtkapitali taotlus esitada. Tulenevalt tänapäeva kunstipraktika eripäradest ei ole võimalik ega produktiivne tõmmata valdkondade vahele ülearu rangeid eraldusjooni, mis eristavad nt unikaaldisaini ja seeriaviisiliselt toodetava rakenduskunsti, visuaalse, installatiivse ja ruumikunsti jm. Erinevad valdkonnad kunstiväljal on lõimitud ja teineteist toetavad.
Sihtkapitalid julgustavad esitama taotlusi kujutava ja rakenduskunsti ning arhitektuuri vahealasse jäävate projektide toetuseks mõlemasse sihtkapitali. Nagu seni, arvestatakse toetuste jagamisel sihtkapitalide kehtivaid jaotamise põhimõtteid ja jagamisele kinnitatud vahendite suurust, eelarve realistlikkust ning projektide sisulist tugevust. Kultuurivälja rikastavad projektid ei jää toetusest ilma seetõttu, et need sünnivad valdkondade vahelisel alal. Mõlema sihtkapitali liikmed on alati valmis taotlejaid enne taotluse esitamist konsulteerima ja võimalikke lahendusi arutama.