Balti Kultuurifondi esimesed kolm aastat

Balti Kultuurifond teeb kokkuvõtteid, sest lõppemas on esimene kolmeaastane tegevusperiood. Fondi haldavad kolme riigi kultuurkapitalid rotatsiooni korras. Eesti Kultuurkapital oli neist esimene. Eesti Kultuurkapitali juhataja ja Balti Kultuurifondi koordinaator Kertu Saks kirjutab lähemalt.
Kokkuvõtete tegemisel on paslik vaadata ajas tagasi ja meenutada, miks ja kuidas Balti Kultuurifond loodi. Sellise koostööfondi loomise vajadusest räägiti taasiseseisvumise algusest alates, aga konkreetsete sammudeni jõuti Liepajas Balti Assambleel 2017. aasta septembris, kui Balti parlamentide kultuurikomisjonide liikmete kohtumisel arutati kultuuri rahastamist. Ekspertidena olid kohale kutsutud kolme riigi kultuurkapitalide esindajad ning Põhjamaade kultuuri rahastavate organisatsioonide juhid. Arutati võimaluse üle luua Balti Kultuurifondile katusorganisatsioon, aga Põhjamaade kolleegid meenutasid, kuidas sellise katuse loomine võttis erinevate riikide seaduste ja juriidika keerukuste tõttu aastaid. Pakkusime välja võimaluse hallata fondi kohalike kultuurkapitalide kaudu roteeruvalt kolmeaastaste tsüklitena. Nii mindigi asutamisega liikvele.

Balti Kultuurifondi asutamisest

Balti Kultuurifondi asutamine sobis aega ja konteksti ning see sooviti asutada just 2018, sest siis tähistasid Baltimaad sajandaid juubeleid. Nii sai fondi asutamine kolme kultuuriministri poolt 8. juulil 2018 väga sümboolsena teoks. Ministrid leppisid kokku, et iga riik panustab fondi 100 000 eurot aastas. Alguse kingitusena annetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu fondile veel lisaks sama palju Põhjamaades toimuvate projektide toetamiseks.


Pakkusime Eesti Kultuurkapitali ka esimeseks fondi haldajaks, sest meil oli tõlkeprogrammi Traducta kaudu kogemus rahvusvaheliste toetusskeemidega. Traductast toetame väliskirjastusi ja tõlke, et eesti kirjandus ilmuks teistes keeltes.


Kolme riigi kultuuriministrite pilgu all koostatud fondi statuut sai suhteliselt ranged piirid. Sooviti jätkata seda koostööd, mis juubeliaastal oli alanud. Otsustati, et toetatakse ainult suuri projekte  summas 25 000 kuni 100 000 eurot ehk ainult selliseid, kus osalevad institutsioonid kõigist kolmest Baltimaast. Ja fondi mõte on rahastada üksnes neid sündmusi ja tegevusi, mis on suunatud ühiseks kultuuri tutvustamiseks Balti riikidest väljaspool. Eeskujuna olid ees baltlaste ühine peakülalise staatus 2018. aasta Londoni raamatumessil ning ühine sümbolistide näitus Orsay muuseumis Pariisis. Muretsesime, kas sellist mastaapi koostööks tuleb piisavalt taotlusi.


Fondi esimesed kolm aastat on olnud väga edukad

Eesti Kultuurkapital on nüüd kolm vooru raha jaganud ja taotluste rohkus on ületanud kõik ootused. 2019. kuni 2021. aastani laekus meile 82 taotlust. Koostööd sooviti teha 4,7 miljoni euro eest. Rahastasime projekte kokku ühe miljoni euroga.


Kõige aktiivsem taotleja oli 31 taotlusega Läti, Eesti ja Leedu olid võrdselt aktiivsed – vastavalt 26 ja 25 projektitaotlust. Üheksa projekti rahastus läks Läti, kaheksa Eesti ja kuus Leedu koordinaatorile.


Enim taotleti toetust kujutava kunsti (28), helikunsti (21) ja etenduskunstide (19) projektidele. Taotlusi oli ka arhitektuuri (4), kirjanduse (4), disaini (3) ja muuseumide (3) vallast. Toetuse sai seitse kujutava kunsti valdkonna projekti, etenduskunstides kuus ja helikunstis kolm projekti. Lisaks said toetust kaks projekti nii arhitektuuri kui kirjanduse vallas ja ühe positiivse koostööprojekti vastuse sai disainivaldkond.


Suurim toetus, 75 000 eurot läks 2021. aastal nüüdismuusika festivalile AFEKT, mis koos Arena festivaliga Lätist ja Gaida festivaliga Leedust viib Balti muusikud festivalile Saksamaal, kus 2022. aasta juulis toimub neli suurejoonelist Baltimaade heliloojate teoste kontserti. 2020. aasta suurim toetus, 55 000 eurot läks Eesti Noorsooteatrile, kes Läti ASSITEJ keskuse ning Leedu Lele teatriga korraldab Balti visuaalse teatri

showcase´i. 2019. suurim toetus tuli samuti Eestisse ja seda projekti koordineerib Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, kes koostöös Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse ja Leedu kunstikeskusega Rupert korraldab Balti showcase`i Performa festivalil New Yorgis.


Mis saab edasi?


Projektide teostumist on väga mõjutanud koroonakriis, sest arusaadavalt ei ole paljud neist saanud kahe viimase aasta jooksul välismaal toimuda. Väga paljud projektid on pidanud oma tegevused edasi lükkama. Ükski meeskond ei ole siiski loobunud.

2022. aasta algusest asub fondi haldama Läti Kultuurkapital ning 2025. aastast Leedu vastav institutsioon.


Balti riikide kultuuriministritel seisab ees arutelu, kas kultuurifondi statuut vajaks üle vaatamist. Tõusetunud on küsimus, kas eelistada rangelt ühisprojekte, mis toimuvad Balti riikidest väljaspool või lubada leebemalt ka projekte, mis keskenduvad Baltimaade sisesele koostööle. Kuna fondi esimesed aastad on näidanud, et soov koostööd teha on väga suur, vajaks otsustamist ka see, kas riikide rahaline panus fondi võiks olla suurem.

Balti Kultuurifondi esimest kolme aastat kokkuvõtvat ingliskeelset raportit saab lugeda

siit


 Mari Kalkun 2019 aastal esinemas maailma muusika EXPO-l Womex, millel Balti riigid osalesid ühiselt Balti Kultuurifondi toel. (foto_Yannis_Psathas)