Hieronymuse sarjas ilmus kaks uut raamatut, Xavier de Maister "Reis ümber oma toa. Öine retk ümber oma toa" ja "Kuningas Vikramārka elukäik ehk Lõvitrooni 32 juttu"
Xavier de Maister "Reis ümber oma toa.
Öine retk ümber oma toa" (Hieronymus).
Tõlkija Andres Raudsepa vahendusel on see teine raamat, mis antakse välja „Hieronymuse" sarjas. 2019. a. ilmus limamaa kirjastusel Gustave Flaubert'i "Bouvard ja Pecuchet".
Autor ei kirjutanud "Reisi ümber oma toa" avaldamiseks, vaid üksnes pereliikmetele ja lähematele sõpradele lugemiseks. Siiski ilmus raamat autori vanema venna algatusel 1795. aastal ja osutus ülimalt populaarseks. "Öise retke ümber oma toa" kirjutamist alustas ta 1799-ndal ja lõpetas 1823. aastal. Viimane ei jää "Reisile"
kunstiliselt alla, kuigi vend Joseph soovitas tungivalt lugu kirjutamata jätta, sest "Reisi" taseme hoidmine näis võimatu.
Xavier de Maistre'it iseloomustab soe huumor ja tundlikkus. Ta juhib meie tähelepanu tõsiasjale, et kõige väärtusliku kogemiseks, mida pakub reisimine, ei ole tarvis toast väljuda või kui, siis tõsta jalg üle aknalaua ja sooritada retk ratsa.
Xavier de Maistre sündis 8. novembril 1763 toona Sardiinia kuningriiki kuulunud Savoia hertsogiriigi pealinnas Chambérys krahvi perekonnas.
Ta oli sõjaväelane, kes maalis, tegi loodusteaduslikku uurimistööd ega pidanud ennast kirjanikuks. Revolutsiooni eest põgenedes liitus ta Bagrationi kutsel Vene vägedega. De Maistre elas Moskvas ja Peterburis, mõnda aega ka Itaalias. Ta külastas Pariisi, kuid pettus ja naasis Venemaale, kuhu jäi oma surmani 1852. aastal.
"Kuningas Vikramārka elukäik ehk Lõvitrooni
32 juttu" (Hireonymos).
Tõlkija Martti Kalda vahendusel ilmus 2020 "Hieronymuse" sarjas tema tõlgitud Vana-India muinasjuttude antoloogia „Naised, šaakalid ja muud inimloomad".
"Kuningas Vikramārka elukäik ehk Lõvitrooni 32 juttu" on anonüümne sanskritikeelne jutukogu, mis pärineb keskaegsest Indiast ning kirjutati ja koostati 11.-15. sajandil. Lugusid Gupta dünastia (4.-6.saj.) kuninga Candragupta 11 Vikramāditya (võimul u. 375/380-413/415) kangelastegudest pajatavad
32 tema Lõvitroonile nikerdatud kujukest. Lugude kuulajaks on Paramāra dünastia (9.-14. saj.) kuningas Bhoja I (võimul u. 1000/1010-1055/1065), kes üritab Lõvitroonile istuda, ent keda kujukesed oma juttudega takistavad. Need on hagiograafiahõngulised lood ülimalt inimlikust superkangelasest Vikramast keset varakeskaegset kuldajastut, tema seiklustest inimeste, jumalate ja kurivaimude keskel, ning samas ka tunnistus kõrgkeskaegsest minevikuihalusest, mis teda tagant järele säärasena kujutab. Seega läbinisti jabur ja samas ülimalt inimlik teos.
Teose „Kuningas Vikramārka elukäik ehk Lõvitrooni 32juttu" autori nimi nagu ka algtekst pole India ajaloo keerdkäikude ja erinevate toimetajate vahendustegevuse tõttu meie ajani säilinud. Algne jutukogu loodi millalgi 11.-12. sajandil, täna päevani säästunud tekstiversioonid pärinevad 14.-15. sajandist. Käesolev tõlge on tehtud kõige tuntumast ja algallikale lähemal seisvast Lõuna-India versioonist.
Martti Kalda (sünd. 1973) on doktorikraadiga orientalist, õppejõud, tõlkija, kirjanik ja raadiohääl. Varemalt on ta sanskriti keelest eesti keelde tõlkinud nii Vana-India mõttekirjanduse tekste ("Valik upanisad'e" 2008; "Yogastūtra" 2015; "Manu pärimus" 2019) kui ka India keskaegset luulet (Bhartrhari 2012; Bilhana 2013; Amaru 2016). 2013 ilmusid Vana-India suurkuninga Asoka raidkirjade tõlked. 2020 autasustati tõlkijat Eesti Kultuurkapitali mõttekirjanduse preemiaga Manusmrti tõlke ("Manu pärimus ehk Ilmarahva seadmuse-õpetus") eest.
Sarja kujundaja Mari Kaljuste.