Järvamaa Omavalitsuste Liit andis koos Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupiga kätte maakonna kultuuripreemiad 

Kultuuritegija preemia pälvib Anu Pink näituse „Meie argipäeva vidusepidamise aeg“

korraldamise eest. Anu Pingi tegevus pärandkultuuri teadvustamisel, elavdamisel ja

viimisel nii inimeste tegevustesse kui südametesse on olnud pikaajaline ja muljetavaldavalt tulemuslik. Anu asutas facebooki grupi nimega „Kudujate koopiaklubi“ 2013. aastal. Kudujate koopiaklubisse kuulub üle 200 liikme, nende seas ka inimesi, kes ei ela Eestis. 2018. aastal algul algatas Anu koopiaklubi Muhu-projekti, mis tähendas seda, et ta kutsus üles klubi liikmeid kuduma 2019. aasta jaanipäevaks ehtsad Muhu sukad. Siis tuli idee osaleda ERMi osalussaali näituste konkursil „Tee ise näitus“ ja korraldada maailma suurim Muhu sukkade näitus. Algselt 2020. aasta algul toimuma pidanud näitus lükkus augustikuusse ja avati Eesti Rahva Muuseumis 2020. augusti algul. Näituse kuraatorina on Anu väga põhjalik, lisaks koopiaklubi kudujate sukkadele on näitusel kõik Muhu sukad, mis üldse Eesti muuseumites on, ehk siis näitusel saab uudistada 150 erinevat sukka. Anu koostas ka näituse kataloogi ja ta teeb aeg-ajalt näitusel ka kuraatorituuri.

Anu tegemisi veel aastast 2020: 

• raamatu „Hiiumaa kindad“ kaasautor, toimetaja, mustrite digitaliseerija ja fotode autor; 
• raamatu „Esiemade käsitööpitside uus elu“ toimetaja ja mustrite digitaliseerija; raamatu „Läänemaa rahvarõivad“ pärandtehnoloogiline toimetaja; 
• raamatu „Siiri rätid 2“ toimetaja ja fotode autor;
• „Saara kudumiskool“ – Eesti kudumiskultuuri töövõtteid tutvustavad videod.

Anu õpetab TÜ Viljandi kultuuriakadeemias oskuste didaktikat ja tekstiilitehnoloogiat ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis silmuskudumist. Anu tegevus meie kultuuriloo elushoidmisel ja uuele elule ärgitamisel on olnud silmapaistev. Kuna tegevused on juba varasemalt olnud sellised, kus palju saab tehtud interneti vahendusel, siis on see erilist tähelepanu saanudki käesoleval aastal, kus silmast-silma kohtumised pole sageli võimalikud.

Kultuurisündmuse preemia saab Koeru kultuurimaja sündmuse „Kalju Lepik 100“

korraldamise eest. Käesoleval aastal tähistati suurejooniliselt Järvamaal Koerust pärit luuletaja Kalju Lepiku 100. sünniaastapäeva. Ürituste korraldusmeeskonda kuulusid mitmed organisatsioonid: Ajakeskus Wittenstein, Koeru Kultuurimaja, Koeru meeste luuleklubi, Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts, Koeru Haridus- ja Kultuuriselts, Koeru Raamatuklubi Vaimuvalgus, Koeru Keskkool, Järva Vallavalitsus, Koeru Raamatukogu.

Juubeliaasta ettevalmistused algasid juba 14. märtsil 2019, kui kuulutati Koerus, Aruküla mõisas, välja Kalju Lepiku auks kavandatava mälestusmärgi ideekavandi konkurss ja selleks annetuste kogumine.

2020. aastal toimus 4 suuremat ettevõtmist, tähistamaks Kalju Lepiku 100. sünniaastapäeva: 

• avaüritus Paide Vallimäel 13. juunil; 
• konverents ja mälestusmärgi avamine 3. oktoobril Koerus Aruküla mõisas ja pargis; luulevõistlus 10. oktoobril Koeru kultuurimajas.

Erinevate ettevõtmiste taga olid erinevad organisatsioonid, kuid kõikidesse ettevõtmistesse andsid oma panuse Koeru kultuurimaja direktor Eva Linno ja kunstiline juht Krista Jürgens.

Kalju Lepik avaldas luuleloomingut juba kooliaastatel Koerus ja Tartus. 1944. aastal emigreerus ta Rootsi. Koos abikaasa Astaga olid nad võõrsil aktiivsed eestluse hoidjad. Kalju oli Balti Arhiivi juhataja, kuulus Eesti Rahvusnõukogu juhatusse, oli aastaid Välismaise Kirjanike Liidu esimees. Koos abikaasaga säilitasid nad sidemed kodumaaga. Pärast Eesti taasiseseisvumist olid nad sagedased külalised kodukandis. Nad osalesid paljudel kultuuriüritustel ja toetasid siinseid ettevõtmisi. Kalju oli Koeru raamatuklubi Vaimuvalgus auliige.

Kultuuripärl 2020 preemialaureaadiks nimetati Kaarel Aluoja Järvamaa ajaloo, kultuuri ning pärandväärtuste talletamise eest. Kaarel Aluoja on aastakümnete jooksul koolijuhi, ajakirjaniku ja koduloo talletajana kogunud ning tutvustanud tulevastele põlvedele Järvamaa ja järvalaste vabadusvõitluse ning repressioonide lugu. Tema poolt on talletatud ning aastatel 2002-2019 ajalehes Järva Teataja ilmunud enam kui üle poolesaja Kesk-Eestiga seotud perekondade traagilised lood võõrvõimu okupatsioonide haardes.

2019. aastal, mil möödus 70 aastat märtsiküüditamisest, ilmus Kaarli aastatepikkuse töö tulemusena küüdilugu kogumik “Ära. 34. Järvamaa pere Siberi-tee”, milles on talletatud erinevad inimsusvastased kuriteod ja läbielamised seoses Siberisse küüditamisega. Raamatu esmaesitlusele kogunes üle saja inimese. Vabariigi Presidendi otsusega anti 2020. aastal Kaarlile raamatu koostamise eest Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Käesoleva aasta juulikuus esitles Kaarel Aluoja ka oma koostatud raamatut „Kilde Türi kihelkonna ja linna arengust”. Sarja esimese raamatu toimetamisega alustas Kaarel Aluoja juba ligi veerandsada aastat tagasi. 2020. aastal ilmunud raamat on juba seitsmes samanimelises sarjas. Tänavune koguteos koosneb 15 artiklist, mis käsitlevad Türi piirkonna elu ja arengut alates mitme sajandi tagusest perioodist kuni kaasajani.

2020. aasta augustis andis justiitsminister Raivo Aeg Kaarel Aluojale ka Vabaduse Tammepärja aumärgi, mis on väga kõrge tunnustus Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse talletajatele. Aumärgi saajate seas olid metsavendluse mälestuse hoidjad, mälestiste rajajad, mälestuspäevade korraldajad ja isamaalise kasvatuse arendajad, kelle hulka kuulub oma loominguga ka Kaarel Aluoja.

Järvamaa kultuurihiis on asutatud 1992. aastal, kui esimesed puud istutasid vastprojekteeritud hiide Urmas Sisask, Ellu Kaasik, Jane Siimso, Türi kammerkoor, Silja Aavik ja Jaan Kuusik.

Järvamaa Omavalitsuste Liit hakkas kultuuripreemiaid välja andma aastast 2001, samal aastal istutasid kultuurihiide oma puud ka ettevõtmise algatajad Kalev Aun ja Aivo Prüssel. 2005. aastal istutas hiide oma puu president Arnold Rüütel. Tänavu saab kultuurihiis projektijärgselt puid täis istutatud. Edasise osas, milline lisaväärtus on kultuuripreemial, käivad sügisest saati mõttetalgud sest olemasoleva hiie laiendus Kõrvamaa maastikukaitsealal pole võimalik. Hiie laiendamine ei oleks kooskõlas projekteeritava piiranguvööndi kaitse-eesmärkidega, milleks muuhulgas on maastikuilme ja pinnavormide säilitamine, seisab Keskkonnaameti kirjas.