Kertu Saksa 100 päeva Eesti Kultuurkapitali juhina

100 päeva möödumist ametisse asumisest on traditsiooniliselt hinnatud ajaks, mille järel saab öelda, et nüüd ollakse päriselt ametis. Seepärast on täna paslik uurida 14. novembril 2016 Eesti Kultuurkapitali juhtima asunud Kertu Saksalt, millised on tema esimesed kogemused kultuurkapitali juhina ning avada pisut ka pikemaid plaane.

Mis on Teid selles ametis üllatanud?

See, et uues ametis tuleb ette tahke, mida ei teadnud oodata, on eeldatav. Mind üllatas siin tööd alustades kõige enam vahest tegelik mõistmine, millist potentsiaali võiks kultuurkapital omada kultuurikoostöö edendamisel ja see, et seda potentsiaali ei kasutata veel piisavalt ära. Kultuurkapitalis on kaheksa temaatilist sihtkapitali, 15 maakondlikku ekspertgruppi, kaks spetsiaalse programmi ekspertgruppi ning kõiki ühendab suur nõukogu. Kõik need kogud koondavad kultuuri- ja sporditeemade tippeksperte, suurepäraseid inimesi nii üleriigilisel kui maakondlikul tasandil. Kokku on Kultuurkapitalil enam kui 150 eksperti ja meil on kontaktiisikud igas maakonnas, teemade projektijuhid ja spetsialistid kontoris. See on masinavärk, mis hoiab käigus olulist osa Eesti kultuuri ja spordi rahastamisest ning need on inimesed, kes teavad tegelikult, mis neis valdkondades toimub, kuidas need valdkonnad arenevad või ei arene. See on kogemuste ja teadmiste pagas, mida kultuuripoliitika tegijad saaks palju paremini ära kasutada. Kultuurkapital võiks olla kultuurikoostöömaakler, kes viib kokku inimesi, kellel on tarvis Eesti kultuuri edendamiseks koostööd teha.

Mida oma varasemast pikaajalisest kogemusest Energia avastuskeskuse juhina aga ka ajakirjanikuna olete saanud kultuurkapitali juhtimisse kaasa võtta?

Avastuskeskuses sain laialdase rahvusvahelise koostöö kooli. Rahvusvahelist koostööd tahaks kultuurkapitalis enam teha. Meie kultuur ei sünni ju ainult Eestile. Tahaks, et seda märgatakse ka mujal maailmas. Ja ülikoolide ja teadlastega tegin varasemalt väga tihedat koostööd. Ka kultuurkapitalis saaks seda teha, sest rahajagamise käigus koondab kulka tohutu andmemahu, kogub ja arhiveerib seda. Siin on olemas andmed selle kohta, millisteks projektideks ja mis mahus on toetust antud ja täpselt kuhu. Suur osa sellest infost on ka avalik (ilmunud Sirbi vahel jne). Vähim, mis me saame avalike andmetega teha, on vaadata neile otsa ja küsida, milliseid andmeid oleks veel vaja, et uurida kultuurkapitali mõju. See ongi koostöökoht ülikoolide ja uurimisasutustega ja meil on plaanis kutsuda kokku töörühm, mis aitaks sõnastada kultuurkapitali mõju-uurimuse küsimused.

Uurida tuleks sedagi, kas kultuurkapitali jaotuspõhimõtted ja osakaalud (need, mille alusel jaguneb raha sihtkapitalidele ja maakondlike ekspertgruppidele) vajaksid korrigeerimist tänastest oludest lähtuvalt. Seoses haldusreformiga on muutumas ju maakondade piirid ja elanike arvud neis. Plaanis on koguda nii sihtkapitalide nõukogude liikmete kui ka maakondlike ekspertgruppide liikmete ettepanekuid protsentide osas ning arutada, mida muuta ja seda, kas vajalikes muudatustes on võimalik kokku leppida.

Varasemast kogemusest tean, et hea on töötada siis, kui võid kindel olla, et asutuses, mida juhid, on asjad korras nii finantsiliselt kui ka juriidiliselt. Tahan ise kõigest aru saada, et mul oleks võimalik vastutada. Olen tellinud ka põhjaliku õigusanalüüsi taotlemise ja rahajagamise kordadele, seda hetkel koostatakse. Kui selgub, et midagi on tarvis muuta või parandada, siis seda ka teeme.

Korras peaks olema ka töökeskkond, selles mõttes, et oleks võimalikult vähe ebavajalikke suhtepingeid. Eelnev kogemus on mind õpetanud, kuidas saavutada olukorda, et kõik saaks ühe eesmärgi nimel töötada ka siis, kui on koos mitmeid inimesi ja palju erinevaid arvamusi.

Millisena näete kultuurkapitali rolli Eesti kultuurimaastikul?

Kuigi kultuurkapital on seaduse järgi rahajagaja, ei tahaks, et me töö sellega piirduks. Nagu eelpool kirjeldasin, saaksime olemasoleva ekspertteadmise tõttu palju rohkem nõuga kaasa aidata ja olla paadis Eesti kultuurielu koordineerimisel. Saame viia kokku osapooli, kes teeks Eesti kultuuri tutvustamiseks ka rahvusvahelist koostööd. Oleme näiteks kaasatud Eesti ja Soome 100ndate aastapäevade tähistamiseks loodud koostööfondi toimetamistesse.

Ka ametisse asudes avaldasin lootust, et kultuurkapital võiks teha laiapõhjalisemat koostööd eri valdkondadega, aga konkreetsemalt Eesti venekeelse elanikkonnaga. Tänavune aastapreemiate pidusündmus Kohtla-Järvel oli samm selles suunas. Soov oleks aga, et ka venekeelset kultuurirahvast oleks taotlejate seas enam. Selleks, et nendeni oma teemadega jõuda, ei ole tarvis teha suuri pingutusi, piisab ka sellest, kui näiteks Raadio4 räägib oma kuulajatele meie taotlusvoorude avanemisest või üldse sellest, mida me teeme. Kui seda on tehtud, oleme täheldanud ka kohe suuremat nö venekeelset huvi taotlemise vastu.

Ametisse asudes märkisite, et eraraha osakaal kultuurkapitali eelarves peaks suurenema. Kas siin on praeguseks juba arenguid?

Tulin sellele tööle unistustega eraraha suuremast kaasamisest kultuurkapitali rahakotti. Oleme väga rõõmsad, et Kultuuriministeerium tunnustas 2016. aasta kultuurisõbrana Postimeest selles eest, et nad on toetanud meie „Avatud Eesti Raamatu“ sarja väljaandmist. Nii on jõudnud eesti keelde Kierkegaardi, Habermasi, Heideggeri, Foucault’, Freudi ja Jungi, aga ka Juri Lotmani ja paljude, paljude teiste filosoofide, semiootikute ja teoreetikute tekste.

Üks väga rõõmustav uudis on veel. Peatselt avaneb võimalus taotleda Traducta programmi alt nõndanimetatud English Wallet märksõnaga toetust eesti proosa tõlkimiseks ja väljaandmiseks inglise keeles. Eesti ärimehed on õla anna pannud ning rahastavad seda selleks, et 2018. aastal, kui Eesti, Läti ja Leedu on Londoni raamatumessi peakülalised, oleks meil seal eesti kirjandust tutvustamas kuni kümme väärtuslikku proosateost enam.

Milliseid muutusi oleks vaja, et kultuurivaldkonda jõuaks senisest rohkem erakapitali?

Äriinimesele ei ole mõtet öelda, et palun anna raha ja me vaatame siis ise, mis me sellega teeme. Tema tahaks konkreetselt teada, millele see raha kulub, mis kultuurkapitali rahakotis on. Selleks, et me seda täpselt öelda oskaks, peakski läbi viima uurimuse kultuurkapitali mõju kohta. Tahame teada, mida, kui palju ja kuidas on aastate jooksul kultuurkapitali toetuste eest tehtud ning kas ja kuidas on sellest abi olnud. Kui see kaardistus tehtud, näeb, kus on puudu (üle ei ole kindlasti kusagil) ja kus oleks enam vaja. Seda pilti saamegi erakapitali omajatele kuvada.

Muus osas – olen jätkuvalt õnnelik oma uue töö üle. See meeldib mulle ja praegu tulen igal hommikul hea meelega tööle. Et see nii jääks, sõltub palju muidugi ka minust endast, aga mis viga tööd teha, kui terve kontor kolleege ja enam kui 150 eksperti toeks on.

Küsis Katrin Arvisto, Kultuuriministeeriumi  kommunikatsiooniosakonna nõunik

Artikkel ilmus Kultuuriministeeriumi infokirjas. Infokirju saab lugeda SIIT 

Meie missioon

Toetame kultuuri ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu

Loe rohkem Kultuurkapitali kohta