Kultuurkapital tunnustas noori uurijaid

Kultuurkapital tunnustas 12.-13. aprillil toimunud õpilaste teadustööde riiklikul konkursil kahte tööd eripreemiaga. Suurepäraselt koostatud töid oli muidugi palju rohkem ning kõik noored uurijad võivad enda üle uhkust tunda.   

  • Eripreemia töö „Teibitud suu“ eest pälvis Eliis Grigor Ülenurme Gümnaasiumist

Eliis on 9. klassis õppiv tüdruk, kes otsustas oma loovtööks kirjutada ilukirjandusliku raamatu haigusest anorexia nervosa, kuna sama haigus oli tal endal diagnoositud. Sellel keerulisel eluetapil tundis Eliis, et oleks vajanud lihtsat ning läbi isikliku kogemuse kirjutatud eestikeelset eesti inimese lugu, mis saanuks toetada teda hetkel, kui ta tundis end lootusetult ja abitult. Kuna Eliis on humanitaarsete huvidega, tundus talle päevikulaadne ilukirjanduslik teos selle teema avamiseks kõige õigem valik. Eliisi koostatuid teos on illustreeritud tema enda graafiliste piltidega. Raamatuks vormunud teos on kättesaadav ka raamatupoodides pealkirjaga „Tüdruk, kes lõpetas söömise“. 

Kas selle teema käsitlemine on Sinuni juhatanud noori, kes vajaksid usaldusväärseid nõuandeid või abi?

Ei, eesti inimene on kinnine ja tegelikult paljud selle haiguse põdejad ei taha seda jagada teistega, nad tunnevad piinlikkust, et nad ei saa hakkama pealtnäha kõige elementaarsemaga – nad ei saa süüa. Pigem on minu poole pöördunud täiskasvanud inimesed, et nendel teemadel arutada või avaldanud tunnustust, et ma sellel teemal kirjutan.  

Kas Sa tunned tuge kaaslaste poolt rohkem, kui oled oma lugu jaganud?

Mul on väga toetavad õpetajad ja mõned sõbrad, kes osakavad nüüd ehk paremini seda olukorda mõista ning aitavad mul ennast jälgida.  

Kas Sa kirjutad sellel teemal edasi?

Kindlasti, aga ma ei tea, kas just ilukirjanduslikus vormis. Mind huvitab neuroloogia valdkond ning tahaksin oma elu sellega siduda – ehk selles võtmes kirjutaksin kunagi.  

  • Eripreemia uurimuse „Eesti improteater“ eest pälvis Marie Olli Hugo Treffneri Gümnaasiumist

Marie Olli pälvis tunnustuse suurepärase ja leidliku  lahenduse eest Eesti improteatri tausta ja olemuse kaardistamisel, mida autor oli teinud nii publiku, näitleja kui juhendaja vaates. Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, missugune on improteatri kui võrdlemisi uue nähtuse roll Eesti kultuuriruumis, kas ja kuidas mõjutab improteater aktiivselt sellega tegelevaid inimesi ning mida võiks pakkuda antud etenduskunsti žanr publikule. Töös käsitleti tänapäevase improteatri arengulugu nii Eestis kui maailmas ning koondati teavet selle  levimise ja  erinevate truppide kohta Eestis. Autorile teadaolevalt  ei ole sarnase sisuga (õpilas)uurimusi Eestis varem tehtud, mistõttu võiksid töö tarbeks kogutud andmed huvi pakkuda ka erinevatele kohalikele improtruppidele. 

Kuidas Sa jõudsid selle teema uurimiseni, milline on Su isiklik kogemus?

Tutvusin selle žanri omapäraga juba 10. klassis, kui käisin igal nädalal vaatamas Tartus Vilde lokaalis toimunud Eesti improtrupi Ruutu10 etendusi ning kord kuus Improteater IMPEERIUMI etendusi Genialistide klubis. Olen vaadanud ka välismaiste truppide etendustest tehtud videosalvestusi. Uurimistööga tegelemine andis võimaluse selle žanriga sügavamalt tutvuda. 

Kas raskem on olla publiku seas või laval?

Laval ikka vist. Publikus olles ei pea etenduses osalema, võid jääda ka lihtsalt pealtvaatajaks. Laval on juba keerulisem, reageerida tuleb kiiresti, rolli hakkavad mängima sinu enda kogemused ja assotsiatsioonid – mõnikord ei oska kuidagi suhestuda mõne situatsiooniga. Puudub ka võimalus kasutada rekvisiite, mis võiksid näitlejat mingis situatsioonis edasi aidata, kõike tuleb osata edasi anda arusaadavalt ja ainult oma keha kasutades, kas või näiteks tiku süütamist.

Sa oled ka noorte juhendaja. Kuidas tundub, on impro neile keeruline pähkel lahendada ja kui palju see nõuab eneseületamist?

Võrreldes minu enda algusega tundub, et nad saavad aina paremini hakkama, nad on väga avatud ja  puudub valehäbi nn valede otsuste pärast. Nad ei muretse liiga palju ette ning saavad aru, et kohe saab teha ka vigade paranduse. Oluline võtmesõna, mida tuleb selle žanri puhul jälgida, on meeskonnatöö – siia staarid ei mahu. 

Veel töid, mis väärivad äramärkimist

  • Eva Ikkonen Tallinna Inglise Kolledžist analüüsis Andrei Hvostovi ilu- ja ajakirjanduslikku stiili. Juba Eva tööd oli lugeda tõeline nauding ning ka intervjuu andis kinnituse, et tegemist on Eesti kirjandusmaastikul suurepärase orienteerujaga.
  • Ilusa Karksi-Hallaste kihelkonna neiu rahvarõivaste komplekti oli teinud Caro Kristiine Kallas Tallinna Prantsuse Lütseumist
    . Kõige pilkupüüdvam komplektis oli ilus lilla tooniga triibuseelik. Tore on tõdeda, et noortel on järjest suurem huvi omada rahvarõivaid ning nad on valmis enda aega panustama nende valmistamiseks. Samas jälgitakse väga hoolikalt, et komplekt saaks võimalikult autentne ning mitte stiliseeritud. 
  • Merili Kärk Tallinna Saksa Gümnaasiumist uuris värvitoonide nimetamisega seotud probleeme ja seiku ning eripäraseid nimetusi – tulenevad need piirkonna eripärast või erinevate põlvkondade assotsiatsioonidest. Näiteks lipupunase all võivad erineva põlvkonna või eri riikide esindajad mõelda üsna erinevaid värvitoone. Põnevaid värvitoonide kirjeldusi oli veelgi, nt kuuepaela punane, tapetud valge, kotiriide toon jne. See oli väga põnev ja vallatu töö, mille edasiarendamine oleks kasuks professionaalidele (disainerid, sisekujundajad jne), kuid huvitav lugemine ka kõigile teistele.

  • Tõelist imetlust pälvis Ülenurme Gümnaasiumi õpilase Lii Loppu valmistatud mesilase mulaaž. Lii oli valmistanud suure mesilase, kellele sai vaadata kõhtu, jälgida astla tööd ning korjeprotsessi kõike funktsioone. Mesilasel olid ka vahataskud, kust vupsasid välja ise meisterdatud kuusnurksed vahahelbed. Üllatuseks selgus, et tiibadele õmmeldud kinnituskonksud ei ole lihtsalt tehniline vahend mulaažil, et tiibu paremini näidata, vaid mesilastel on need päriselt olemas ning lendu tõusmisel need haagitaksegi üksteise külge. Tegemist on väga hea õppevahendiga ning juba alustatud tööd saaks edasi arendada ja väga laialdaselt kasutada.
Põnevaid leide pakkusid algkoolilaste esitlusstendid: pisikeste teadlaste suurte ideede hulgas oli põnevaid avastusi, nt maagilise kuuse valmistamine: kui panna ammoniaagi ja soola lahusesse otsapidi seisma paberist valmistatud kuuseke, mattub see nagu võluväel paksu lumekorra alla. Uus nipp järgmisteks jõuludeks!

Õpilaste teadustööde konkursil tööde auhindamisel osales Kultuurkapital tänavu teist korda.