Kultuurkapital tunnustas noori uurijaid
Sel aastal 20. korda toimunud õpilaste teadustööde riiklikul konkursil pälvis Kultuurkapitali eripreemia neli teadustööd.
"Meile on oluline, et pärimuse, kunstide ja kultuuriuurijatele sirguks järelkasvu ja hea meel on jälgida, et järjest enam õpilasi teeb Eesti Teadusagentuuri korraldatud teadustööde konkursile töö kultuuri teemal,“ tunnustas noori teaduskonkursil osalejaid Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks.Eesti Kultuurkapitali eriauhinnad:
- Kultuurkapitali eripreemia saab sel aastal Audru kooli õpilane Elery Aas töö eest „Eesti sisuloojate ingliskeelsete väljendite kasutamine videoblogides“ (juhendaja: Pille Raudla-Loode). Elery uuris, kas inglisekeelsele sisuloojate sõnavarale on eestikeelseid vasteid ja leidis, et tsitaatsõnade kasutus on tingitud pigem muust, kui vastete puudumisest. Leidub aga ka selliseid sõnu, millele oleks vaja uus eestikeelne vaste alles luua.
- Premeerime ka Emma Kutmani Gustav Adolfi Gümnaasiumist töö eest „2019. aasta esimeses pooles ajalehes Sirp ilmunud klassikalise muusika kontsertide arvustuste analüüs“ (juhendaja: Katre Lambot). Emma uuris muusikakriitika hetkeseisu, sest nägi selle kvaliteedis langust. Ta analüüsis, kuidas muusikakriitika katte varjus tehakse pigem reklaami ja harivaid arvustusi ilmub vähe. Emma leidis ka, et samuti on märgatavalt vähenenud klassikalise muusika arvustuste osakaal ajakirjanduses üldiselt
- Eripreemia saab Helo Laatspera Hugo Treffneri Gümnaasiumist töö eest „Tsitaatsõnad ja võõrkeelsed väljendid ajakirjades Looming, Vikerkaar ja Värske Rõhk avaldatud uuemas eesti luules“ (juhendaja: Age Salo). Helo analüüsis tsitaatsõnu ja võõrkeelseid väljendeid kirjandusajakirjades Looming, Vikerkaar ja Värske Rõhk avaldatud uuemas eesti luules. Vaatluse all olid nimetatud ajakirjade kõik väljaanded perioodil 2018–2020. Uurija tahtis teada, kui suur on inglise keele osakaal uuemas eesti luules.
- Mia Marta Ruus Tallinna Prantsuse Lütseumist saab preemia töö eest „Seitsme Kuusalu kihelkonnast pärit regilaulu noodistamine ja esituste kirjeldamine salvestiste põhjal“ (juhendaja: Anneli Oidsalu). Mia Martal valmisid seitsmest Kuusalu kihelkonnast pärit regilaulu noodistused ja sõnade üleskirjutused. Keskkooli lõpetades soovib ta asuda õppima folkloristikat.
Õpilaste teadustööde konkursi eesmärk on tõsta noorte huvi ümbritseva maailma vastu ja julgustada neid uurima huvipakkuvaid teemasid. Konkursikomisjoni esimees, Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runnel avaldas heameelt, et sel aastal jõudis konkursile koguni 205 uurimistööd.
„See on suurepärane tulemus seetõttu, et suur osa uurimistöödest valmis pandeemia-aasta erakorralistes oludes, kus igasugune teadustöö oli takistatud. Autorid pidid läbi mõtlema, kuidas kohandada oma uurimismeetodeid veebis töötamiseks, kuidas viia läbi eksperimente, töötada laboris, või erinevates rühmades välitöid teha. Valminud tööde kvaliteet oli sellegipoolest suurepärane.“Runnel lisas, et õpilaste uurimused on olulised ka teadusele tervikuna: „Uurimistöödest sai nii uusi teadmisi kui mõnes valdkonnas lausa seniseid teadmisi ümber lükkavaid tulemusi.“
Sel aastal toimus konkursi teine voor esmakordselt virtuaalselt. Õpilaste teadustööde riikliku konkursi II vooru jõudnud 50 parima töö esitlusi on võimalik kõikidel huvilistel järele vaadata. Vaata 1. aprillil aset leidnud õpilaste teadustööde konkursi parimate tööde esitluste ülekandeid ning saa teada, mida huvitavat noored sel aastal välja uurisid.
Palju õnne kõigile
premeerituile!