Muudatuse peamine eesmärk oli anda vabakutselistele loovisikutele sotsiaalsed tagatised, ennekõike võimalus saada neil ravikindlustuse leping Tervisekassaga. Selleks tuli sarnaselt teiste elualadega hakata ka loovisikutele maksma töötasu, millelt peetakse kinni tulumaks ja Kultuurkapitali poolt tasutakse täiendavalt sotsiaalmaks.
Eeldus selle muudatuse edukaks rakendamiseks oli teadmine, et seadusandja poolt maksumäärade muutmise ja kõrgkoolide õppejõudude loomingulise tegevuse toetuseks eraldatavate sihtotstarbeliste vahendite osaline ümberjagamine ekspertgruppide ja sihtkapitalide kasuks pidi katma kõik lisanduvad maksud ning loometöötasuna taotlejale väljamakstavad summad ei tohiks erineda varasemalt loometöötoetusena väljamakstud summadest.
Ülevaade 2024. aasta 2.-4. jaotuse loometöötasude taotlustest ja neile vastavatest eraldustest on toodud järgnevas tabelis:
| Taotletud brutosumma
| Taotlejate arv
| Eralduste brutosumma
| Eralduste summa koos maksudega
| Saajate arv
| sh vajab ravi- kindlustust
| sh mitte- residendid
| |
| Ekspertgrupid
| 112 985
| 56 | 29 073
| 38
900
| 23
| 3 | 0
|
| Programmid kokku
| 251 743
| 55
| 204 084
| 267
035
| 42
| 5
| 10
|
| Sihtkapitalid kokku
| 1 947 943
| 438
| 530 444
| 707
213
| 189
| 71
| 6
|
| Kultuurkapital kokku
| 2 312 671
| 549
| 763 601
| 1 013 148
| 254
| 79
| 16
|
Loometöötasu taotletakse brutosummas. Tabelis on näidatud taotluste alusel tehtud eralduste brutosummad ning ka summad koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksetega. Sõltuvalt alalise elu- ja töökoha riigist enamusele mitteresidentidele makstud loometöötasudelt ei arvestatud tulumaksu ega lisatud sotsiaalmaksu, Eestis mitte töötavatelt mitteresidentidelt tulumaksu kinni ei peeta. Keskmine loometöötasu eraldus enne tulumaksu mahaarvamist oli 3006 eurot ja 30 senti ning peale tulumaksu kinnipidamist tehtud väljamakse 2405 eurot ja 5 senti.
Võrdluseks olgu toodud, et 2023. aastal tehti loometöötoetustele 384 eraldusotsust kokku summas 653 610 eurot ja keskmine väljamakse taotleja kohta oli 1702 eurot ja 10 senti.
Eelneva põhjal saab teha mõned järeldused. Esmalt see, et väljamakse ühe taotleja kohta ehk reaalne rahasumma, mis jõudis inimeseni, kasvas 41%. Teiseks see, et 2024. aasta kolme jaotusega eraldati loometöötasusid, mis ka reaalselt jõudsid inimese pangakontole, pea samapalju kui aasta varem nelja jaotusega. Kolmandaks saab tõdeda, et loometöötasu seadustamise eelduseks olnud arvutus maksumäärade muutuse ja sihtotstarbeliste vahendite ümberjagamisega lisanduvast rahast, mis katab kõik maksud, sai praktikas kinnituse. Minemata väga detailidesse, saab väita, et hoolimata maksude alalaekumisest oli lisanduvat raha ca 600 000 eurot ja maksudele kulus ca 410 000 eurot. Mis kõige tähtsam – enamik 2024. aasta loometöötasude väljamaksetest tehti mitmes osas ehk hajutatult mitme kalendrikuu vahel, et taotleja saaks võimalikult pika lepingu Tervisekassaga. Eesti loovisikuid, kes sellisel moel ravikindlustuse lepingu said oli kokku 63.
Ainsaks ebakohaks on teadmine, et loometöötasu eraldusotsustega kaeti 33% taotluste rahalisest mahust. See on vähem kui Kultuurkapitali teiste eraldusotsuste keskmine. Seda võib põhjendada esmalt sellega, et loometöötasu on uus meede ja tihti taotleti loometöötasu töödele, millel puudusid loometöö tunnused või polnud taotluses kirjeldatud loometöö lõpptulemust ning tähtaega. Teiseks ka ekspertide soov ja vastutus jätta võimalikult palju raha valdkonnale ja mitte kulutada seda loometöötasule lisanduvateks maksudeks.
Siiski võib eelmise aasta kolme jaotuse põhjal juba öelda, et loometöötasu meede on aidanud enam kui poolsadat loomeinimest ja sellega jätkamine ning veelgi julgem rakendamine on igati põhjendatud. Ka vormilt on loomingulise töö eest tasumine loometöötasuna õigem kui senine loometöötoetus.
Kultuurkapitali juhataja
Margus Allikmaa