Kirjanduse sihtkapitali aastapreemia meened antakse üle igal aastal emakeelepäeval 14. märtsil. Auhindade rahalise suuruse määrab kirjanduse sihtkapitali nõukogu.  Lisaks annab nõukogu igal aastal välja ühe valdkondliku peapreemia ning ühe elutööpreemia pikaajalise tegevuse ja valdkonna arengusse panustamise eest.

Kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad määratakse eelmisel kalendriaastal ilmunud parimate kirjandusteoste eest. Erandina antakse näitekirjanduse auhind välja iga kolme ning võõrkeelse kirjanduse auhind iga kahe kalendriaasta järel. Auhinnad määratakse järgmistes kategooriates:

  • proosa
  • luule
  • näitekirjandus
  • esseistika
  • laste- ja noortekirjandus
  • esseistika

  • artikkel

  • Eesti võõrkeelne kirjandus
  • ilukirjanduse tõlge võõrkeelde
  • ilukirjanduse tõlge eesti keelde
  • mõttekirjanduse tõlge eesti keelde
  • vabaauhind

Proosaauhind määratakse igal aastal eelmise kalendriaasta jooksul esmakordselt ilmunud eesti keeles loodud ilukirjandusliku proosateose eest.

 

Luuleauhind määratakse igal aastal eelmise kalendriaasta jooksul esmakordselt ilmunud eesti keeles loodud luuleteose eest.

 

Näitekirjanduse auhind määratakse (alates aastast 2020) iga kolme aasta tagant eelmise kolme kalendriaasta jooksul esmakordselt ilmunud draamateose eest.

 

Laste- ja noortekirjanduse auhind määratakse igal aastal eelmise kalendriaasta jooksul esmakordselt ilmunud eesti keeles loodud laste- või noortekirjandusteose eest.


Esseistika auhind määratakse igal aastal eelmise kalendriaasta jooksul raamatuna ilmunud kirjanduskäsitluse eest.

 

Artikliauhind määratakse igal aastal eelmise kalendriaasta jooksul artiklina ilmunud kirjanduskäsitluse eest.

 

Eesti võõrkeelse kirjanduse auhind määratakse (alates aastast 2026) iga kahe aasta tagant eelmise kahe aasta jooksul esmakordselt ilmunud võõrkeelse kirjandusteose või -käsitluse eest, mille autor elab Eesti Vabariigis või on Eesti kodanik.

 

Eesti ilukirjanduse tõlkimise auhind määratakse igal aastal eesti kirjanduse tõlkimise eest võõrkeelde, arvestades eelmise kalendriaasta jooksul ilmunud tõlkeid ja ka tõlkija varasemaid teeneid ning panust tõlkekultuuri.

 

Võõrkeelse ilukirjanduse tõlkimise auhind määratakse igal aastal võõrkeelse kirjanduse tõlkimise eest eesti keelde, arvestades eelmise kalendriaasta jooksul ilmunud tõlkeid ja ka tõlkija varasemaid teeneid ning panust tõlkekultuuri. 

 

Mõttekirjanduse tõlkeauhind määratakse igal aastal võõrkeelse mõttekirjanduse tõlkimise eest eesti keelde, arvestades eelmise kalendriaasta jooksul ilmunud tõlkeid ja tõlkija varasemaid saavutusi.

 

Vabaauhind määratakse igal aastal eelmise kalendriaasta jooksul esmakordselt ilmunud kirjandusliku teose eest, mis ei mahu teiste auhinnakategooriate alla.



Žüriid

Kirjanduse sihtkapitali nõukogu moodustab aastaauhindade määramiseks hiljemalt käsitletava kalendriaasta 15. septembriks järgmised kolmeliikmelised žüriid:


1. proosa-, luule- ja vabaauhind
2. laste- ja noortekirjanduse auhind
3. esseistika- ja artikliauhind
4. ilukirjanduse ja võõrkeelse ilukirjanduse tõlke auhind
5. mõttekirjanduse tõlkeauhind
6. Eesti võõrkeelse kirjanduse auhind [iga kahe aasta tagant]
7. näitekirjanduse auhind [iga kolme aasta tagant]


Žüriiliikmed vahetuvad igal aastal, žüriisse ei või kuuluda sihtkapitali liikmed.


Kirjanduse sihtkapitali nõukogu nimetab žüriide esimehed, kelle ülesandeks on žürii koosolekute kokkukutsumine ja juhatamine, otsuste edastamine kirjanduse sihtkapitalile ning auhindade kätteandmine auhinnatseremoonial.


Žürii otsused protokollitakse. Žürii nominatsioonid ja otsused on vastava kategooria žürii liikmete ühise töö tulemus.


Hiljemalt 1. veebruariks nimetab iga žürii oma kategooria(te)s kuni kuus nominenti ja esitab need kirjanduse sihtkapitali nõukogule. Nominentide hulka ei või valida sihtkapitali liikmeid ega sama žürii liikmeid. Žüriiliikmed peavad nominentide nimetamisel vältima huvide konflikti.


Sobivate teoste puudumisel võib žürii jätta auhinna(d) välja andmata. Ühe kategooria auhinda ei jagata mitme autori eri teoste vahel.


Auhinnad antakse üle emakeelepäeval, 14. märtsil. Valdkondliku peapreemia ja elutööpreemia laureaate tunnustatakse igal aastal Kultuurkapitali ühisel pidulikul galaüritusel.