Veelkord, kellele on Kultuurkapitali eristipendium mõeldud.

Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks vastas Sirbi küsimustele. Küsitles Reet Varblane , Sirbi kunstitoimetaja .

Kertu Saks:
„Eristipendiumid on küll vajalik lisameede, kuid tahame kõiki kultuuri- ja spordiinimesi julgustada toetust taotlema eelkõige kultuurkapitali tavavoorude kaudu.“
Kuni 30. IV saab kultuurkapitalile eriolukorrast tingitult esitada eristipendiumi taotlusi. Ettepanekuid saavad teha tegevusvaldkondadega seotud juriidilised ja füüsilised isikud, sealhulgas abivajajad ise. Kultuurkapitali tegevjuht Kertu Saks avab eristipendiumi tausta.

Kellele on eristipendium mõeldud?
Eristipendiumiga toetatakse loome- ja spordiinimesi, et nende loominguline või sportlik tegevus jätkuks ka kriisi ajal. Tegemist on kriisiaja lisameetmega, mis ei lahenda kõiki kultuuri- ja spordivaldkonna muresid, kuid on esialgu väheke abiks. Suured (kuni 25 miljonit) abimeetmed tulevad kultuuriministeeriumi kaudu.
Täpsustame, et eristipendiumi ei saa taotleda samamoodi, nagu seda tehakse kultuurkapitali tavavoorudes. Tegemist on eriolukorrast tingitud voorudevahelise meetmega: sihtkapitalidele ja maakondlikele ekspertgruppidele saab teha ettepanekuid, et nende nõukogud stipendiume algataksid. Eristipendiume saavad algatada ainult nõukogud ise ja algatuste alusena kasutatakse laekunud ettepanekuid.
Kultuurkapital jätkab kultuuri ja spordi toetamist ikka ka neli korda aastas toimuvate voorude kaudu ja järgmine taotluste esitamise tähtaeg on juba 20. mail. Ootame kõigisse selle aasta voorudesse nii loometöö toetamise kui ka stipendiumi taotlusi, samuti toetamaks tegevust kogu selles valikus, mida kultuurkapitali rahastamiskord ette näeb.

Kultuurkapitali teates seisab veel, et eristipendiumid on mõeldud tunnustatud loome- ja spordiinimestele loomingulise või sportliku tegevuse säilitamiseks. Kuidas mõista piirangut „tunnustatud loomeinimene“? Kas see piirang ei pane nii mõndagi toetust vajavat loomeinimest enesekriitiliselt selle taotlemisest loobuma?
Kultuurkapitali üldine toetusprintsiip sihtkapitalides on toetada professionaalide tegevust. Näiteks kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali rahajaotamise korra järgi on eesmärk Eesti professionaalse kunsti edendamine, säilitamine ja populariseerimine. Selle alusel toetatakse ja tunnustatakse loovisikuid, otsingutele ja eksperimentidele suunatud loomingut, ettevõtmisi kunsti ja kunstikultuuri edendamiseks, rahvusvahelist suhtlust, kunstipärandi säilitamist ja ennistamist, panustamist ühiskonna heaollu. Toetatakse ka kohalikku ja rahvusvahelist näitusetegevust ja kunstiprojekte, Eesti kunstivälja professionaalide osalemist olulistel erialastel sündmustel, eriala professionaalide tegevust jne. „Tunnustatud“ ei märgi siin preemiate või auhindadega pärjatuid, vaid professionaale.

Kui üksikasjalikult tuleb taotluses kirjeldada, millist loomingulist tegevust ja kui palju on praegune olukord pärssinud?
Üksikasjalikku kirjeldust pole ettepaneku puhul vaja. Kultuurkapitali kodulehel saab ettepaneku põhjenduseks kirjutada maksimaalselt kümme rida.

Kas eristipendiumide jaotamisel on ehk siiski mõni erisus?
Ei, sihtkapitalid tohivad ka voorudevaheliste eristipendiumide algatamisel lähtuda üksnes oma tavapärastest ja rahastamiskorras toodud põhimõtetest. Kindlasti hinnatakse ka saabunud ettepanekuid kogumina.

Kui palju on sihtkapitalide nõukogudel nendeks stipendiumideks raha? Kas summa sõltub ka hätta sattunud tunnustatud loomeinimeste enda välja toodud abivajaduse suurusest? Või on kõigil sihtkapitalidel selleks võrdselt lisaraha?
Kõigil sihtkapitalidel ei ole eristipendiumideks võrdselt vahendeid, sest neid saab algatada üksnes nendest vahenditest, mis on sihtkapitalidel jäägis või mis on kriisi tõttu ära jäänud sündmuste tõttu tagastatud. Kindlasti ei saa algatada stipendiume kõigile, kelle toetamiseks ettepanek on esitatud. Paraku on ka tavavoorudes nii, et rahastada saab väikse osa taotlustest.
Enamik sihtkapitale ja maakondi teeb ühe kokkuvõtva eristipendiumide algatuskoosoleku pärast 30. aprilli, kuid enne 20. maid, et need, kes sellest erimeetmest toetust ei saa, saaksid oma tegevuse toetamise taotluse esitada kultuurkapitali tavavooru e-kulka kaudu.
Eristipendiume saab algatada sihtkapitalides kuni 2000 eurot ühe inimese kohta ning maakondades kuni 500 eurot ühe inimese kohta. Need on maksimummäärad ja sõltuvalt ettepanekute rohkusest või rahastava kogu rahakoti paksusest võivad eksperdid algatada väiksemaid stipendiume, et saaks toetada suuremat hulka inimesi.
Eristipendiumide rahakoti sisu selgub 30. aprilliks. Võime aga kinnitada, et kõigil sihtkapitalidel on nende määramiseks vahendeid.

Mida öelda julgustuseks potentsiaalsele hädasolijale ja eristipendiumi vajajale?
Eristipendiumid on küll vajalik lisameede, kuid tahame kõiki kultuuri- ja spordiinimesi julgustada toetust taotlema eelkõige kultuurkapitali tavavoorude kaudu, kus on valdkonniti palju suuremad võimalused tegevust toetada. Palume tutvuda valdkondade rahastuskorraga www.kulka.ee ning esitada taotlused juba täna. Järgmiste voorude tähtaeg on 20. mai, 21. august ja 20. november. Kultuurkapital toetab jätkuvalt loometegevust ja on abiks.

Eesti Kultuurkapiali tegevjuht Kertu Saks: „Eristipendiume saavad algatada ainult nõukogud ise, kuid algatuste alusena kasutatakse laekunud ettepanekuid.“

Allikas: Sirp, 23.04.2020 , autor Reet Varblane.

Meie missioon

Toetame kultuuri ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu

Loe rohkem Kultuurkapitali kohta