Eesti Kultuurkapitali Avatud Eesti Raamatu sarja jätkumiseks annetati pool miljonit

18. mail allkirjastasid Postimehe Fondi SA juhatuse liige Margus Mets ja Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks sihtannetuse lepingu Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogrammi Avatud Eesti Raamat (AER) tegevuse toetamiseks.


See on juba kolmas sihtannetus AERi sarja toetuseks. Aastail 2011–2016 toetas sarja eraisikust annetaja 500 000 euroga. 2016. aastal sõlmiti 650 000 euro suurune sihtannetuse leping Postimees Grupp ASiga. Nüüd allkirjastati toetusleping Sihtasutusega Postimehe Fond. Lepingu maht 2021. aasta teisest poolaastast kuni 2026. aasta esimese poolaastani on 500 000 eurot. Ka Kultuurkapitali nõukogu otsustas 2022. aastast suurendada AERi sarja rahastamist ning varasema 70 000 euro asemel aastas tõuseb rahastus 100 000 euroni aastas.

Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks: „Teatakse, et Kultuurkapitali toetuste rahastus tuleb alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning hasartmängumaksust, aga vähem on teada fakt, et Kulka tõlkeprogrammid on saanud tänases mahus toetuseid jagada just suuresti annetuste toel. See on olnud väga märkimisväärne ja kultuurile kahtlemata vajalik lisatugi. Usun, et neid toetajaid, kes sooviks, et nende toetusraha aitaksid jaotada just Kultuurkapitali eksperdid, on rohkem. Kultuurkapitalile oleks oluliselt parem annetada, kui meile tehtud annetused saaksid tulumaksuvabastuse. Seisame selle eest.“


Sarja eksperdikomisjoni liige Mart Orav: „Müts maha selle panuse ees mõttekirjanduse tõlkimisse ja avaldamisse eesti keelde. Seni ilmunud kahe ja poolesaja teose kõrvale lisanduvad lähiaastail veel ligi sada seni juba avaldada otsustatud tõlget, samuti need, mida saab tänu toetaja ja Kultuurkapitali koosrahastusele ilmumiskavva võtta järgneva viie aasta jooksul. See on rõõmustav tulevikuväljavaade, mille koguvilja nopime algava kümnendi jooksul. Peale ilmunud tõlgete tuleb kindlasti nimetada ka igas raamatus ilmunud algupärast saatesõna ja teostele ajakirjanduses avaldatud arvustusi, millel on eestikeelse filosoofilise mõtte arengus samuti märkimisväärne osa. Aitäh kõigile toetajaile ja kaastöölistele!“


AERi sarjas kaheksa tõlget avaldanud tõlkija Tiiu Hallap: „Filosoofiliste, sotsioloogiliste, ajalooliste ja muude teoreetiliste tekstide eesti keelde tõlkimine on väga õige üritus. Juba seepärast, et omakeelsena kõnetavad need tekstid märksa rohkem inimesi, kui nad muidu teeksid. Oletaksin, et AER sarja tõlkeraamatute mõju eesti kultuurile on väga suur, aga võib-olla alles esimesel ringil. Mõnekümne või saja aasta pärast on neid tekste juba tuhandeid kordi loetud ja tsiteeritud, seminarides õpetatud ja väitekirjades käsitletud. Selle pika läbiimbumisprotsessi üks tulemus võiks olla see, et algupärane, eesti keeles sündiv mõtlemine hakkab iseennast rohkem usaldama. Kui on olemas omakeelne sissevaade erinevatesse teooriatesse, suudetakse neist ka paremini distantseeruda ning olla oma mõttekäikudes vabam. Mõistagi on ka lihtsalt tore, kui igal inimesel, gümnasistist pensionärini, on tunnetusjanu süttides võimalik võtta riiulist Platoni dialoogid või uuema filosoofia arutlused teaduse, maailma ja tunnetuse üle. Raske on ette kujutada eesti inimest, kes ei sooviks sellist võimalust iseendale, oma lastele või lastelastele.“

 

Avatud Eesti Raamat on filosoofiliste ja teoreetiliste tekstide ehk maailma mõtteloo võtmetekstide tõlkeid koondav tõlkeprogramm, millele pani 1994. aastal aluse Avatud Eesti Fond, kes seda ka 2000. aastani haldas. Aastast 2004 jätkub tegevus Eesti Kultuurkapitali juures. Sarja raamatuid on andnud välja kümmekond Eesti kirjastust, neist enim Ilmamaa, EKSA (Eesti Keele Sihtasutus, Emakeele Sihtasutus) Tartu Ülikooli Kirjastus ja Varrak, samuti praeguseks tegevuse lõpetanud Vagabund. Peale 1994. aastal ilmunud esimese raamatu on kõik teised sarja raamatud Jüri Kaarma ja Eve Kase ühtses kujunduses. Kaaneümbrisel on eri värvitoonides marmoritaoline muster, mistõttu nimetatakse sarja vahel ka marmorsarjaks. Sarja tööd koordineerib kolmeliikmeline eksperdikomisjon. Sarjas on eri mahus tõlkeid avaldanud ligi sada nelikümmend tõlkijat, kelle hulgas on nt Märt Väljataga, Mirjam Lepikult, Tiiu Hallap, Margus Ott, Kalle Kasemaa, Triinu Pakk, Hillar Künnapas ja paljud teised, algupärandid on olnud pooleteistkümnes keeles, kõige rohkem inglise keeles, millele järgnevad prantsuse, saksa ja vene keel, kuid ka taani, hispaania, itaalia, kreeka, ladina, poola, pärsia, heebrea jt keeled. Kokku on AERi sarjas praeguseks ilmunud 250 raamatut, neist kümme on avaldatud ka e-raamatuna.


Loeteluga ilmunud raamatutest saab tutvuda: https://www.kulka.ee/programmid/avatud-eesti-raamat/aeri-sarjas-ilmunud-raamatud


Töötlus Tõnu Viigi fotost